Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Microdin on Venemaa suurim
1980. aastatel, kui Venemaa kaitsetööstuselt lõigati ära tema peamised finantsallikad, küsisid paljud endalt: mis saab edasi? Ka Microdin, tänapäeval üks suuremaid tööstuskontserne Venemaal, kasvas välja endisest Moskva raketitehasest.
Juba algusest peale seadsid Microdini juhid oma eesmärgiks laiendada firma tegevust kõige erinevamatesse valdkondadesse: praegu ühendab Microdini nimi ligi 150 firmat alates kauplustest ja lõpetades veoautotehasega. Kontserni kuuluvad sellised tööstushiiglased nagu Permi lennukimootorite tehas ja Moskva ZIL.
Microdini kollektsioonis puudus seni Venemaa oludes tugev pank, mis kindlustaks kontsernile piisava finantstoetuse. Nii küpseski plaan ühineda valdusfirmaga Interros, mis kuulub Venemaa suuruselt kolmandale pangale Oneximbank ja viimase tütarfirmale International Financial Co.
Interrosil on osalus ühtekokku 23 firmas, mis tegutsevad põhiliselt metallide ja transpordi alal, mille hulgas on väärtuslikem Norilski niklitehas. Oneximbanki asutasid 1993. aastal Venemaa võimsad nafta- ja metallieksportijad. Nüüdseks on panga aktivate väärtus jõudnud 3,7 mld dollarini ning tema tütarfirma IFC väärtust hinnatakse 1,9 mld dollarile.
Ühinemise tulemusena sünnib Venemaa suurim tööstus-finantskontsern, mille ristomandusstruktuur ja mõjuulatus sarnaneb rollile, mida Lõuna-Koreas etendavad sellised hiiglased nagu Samsung, Daewoo, Goldstar jt. Praegu loetletakse Venemaal olevat juba 23 sellist tööstus- ja pangandusringkondade konglomeraati, nende arv ja võim kasvavad pidevalt.
Venemaa valitsus on viimase paari aasta jooksul igati soodustanud selliste tööstushiiglaste teket, väites, et ainult sellise tööstuspoliitikaga suudab Venemaa astuda vastu väliskapitali sissetungile ja luua konkurentsivõimelise tööstuse, mida finantseeriks Vene oma kapital.
Jeltsini vastased aga sooviksid endistes sõjatööstuskontsernides näha tööl tagurlikke nõukogu aja tööstusjuhte. Kriitikute kinnitusel on uue ajastu Venemaa kontsernid nõrgad ja ebaefektiivsed, kuna nad moodustati Kremli käsul ja omistavad peamiselt pankroti äärel hinge vaakuvaid tööstusettevõtteid.
Valitsus loodab kummutada oma poliitiliste vastaste väited, tõestades, et Microdin-Interrosi näol on Venemaal tekkinud uut tüüpi jõud, kus Vene oma kapitali juhib põhitööstusharude ümberstruktureerimist.
Lisaks kindlustusseltsidele, kinnisvarafirmadele ja investeerimisfondidele arendab Microdin agressiivselt oma jaekaupluste võrku, seades eesmärgiks muutuda esimeseks eksklusiivseks kaubamajaks Venemaal. Firma 50 kauplusest on 25 Moskvas ja eelmise aasta käibeks kujunes 150 mln dollarit.
1993 omandas Microdin 28% Permi mootoritehasest, mis veel mõni aasta tagasi tootis armeele lennukimootoreid. Sõjatööstuse kokkukuivamise tagajärjel jäi ka Permi ettevõte kapitalismiajastu tõmbetuulte kätte.
Microdin vähendas ettevõtte töötajate arvu 41 000lt 25 000le ja asetas etteotsa oma inimese, 32aastase lennundusinseneri Mihhail Makarovi. Varsti pärast seda sõlmis Permi tehas ühisettevõtte USA tehasega Pratt & Whitney, mille väärtust hinnatakse 125 mln dollarile.
Microdin üritab nüüd sa-masugust taktikat teise Moskva suurtehasega ZIL, milles ta omistab 26%. ZIL on üks nõukogude rasketööstuse dinosaurusi, mis vaevles tõsistes finantsraskustes.
Microdini juhtimisoskustega ja Oneximbanki rahaga püüab uus kontsern saavutada kontrolli nende Vene firmade üle, millel on ekspordipotentsiaali ning mis tegutsevad metallide ja kõrgtehnoloogia valdkonnas. Seejuures ei huvitu konglomeraat nafta- ja gaasisektorist, kuna too on juba ära jagatud.
Muu hulgas kavatsetakse tõhustada Norilski niklitehase tööd ja omandada Venemaa suurim optikafirma LOMO, mis toodab kõike optilistest meditsiinivahenditest pimedas nägemise seadmeteni.