10. detsember 1995
Jaga lugu:

Üheksas amet

«Kõik, mida saab raha eest, on odav, aga mitte kunagi ei tohi end peenrahaks vahetada.»

Sündinud: 2. oktoober, 1948.

Abielus, tütar ja poeg.

Haridus: 1972 lõpetas cum laudeTRÜ rahandus-krediidi erialal.

1972--1975 aspirantuuris TRÜ poliitökonoomia kateedris.

Karjäär: 1975--1979 ENSV rahandusministeeriumis, algul arvutuskeskusese grupijuht ja seejärel ministeeriumi peaspetsialist raharingluse küsimustes.

1979--1986 Eesti hoiukassade peavalitsuse juhataja.

1986--1989 Rahva Hääle asetoimetaja.

1989--1991 Eesti ametiühingute keskliidu esimees.

1989--1991 NSV Liidu rahvasaadikute kongressi ja NSV Liidu ülemnõukogu liige.

1991--1995 Eesti Panga president.

1995. a märtsist novembrini riigikogu liige.

1995. a novembrist välisminister.

Üheksas amet Siim Kallas on esimene, kes ei vasta edeva tõrjuvusega: «Ah, mul ei ole ju mingit karjääri.» Olles kaks korda peaministri toolist ilma jäänud, võis ta novembris ise meelepärase ministriportfelli valida. Oma avaras kabinetis vesteldes istub ta veel kulumata mustnahksele välisministri toolile, kuna sametise sohva pehmus imevat ta liialt oma sügavusse.

Lähtudes Eesti poliitilisest loogikast, et kui erakond juba läheb valitsusse, peab ka liider valituses tähtsal kohal olema, valis Kallas endale välisministri portfelli: «See on tähtsuselt teine koht valitsuses.» Rahvusvahelise õiguse järgi saavad vaid president, peaminister ja välisminister volituseta paberitele alla kirjutada. «Oleksin võinud ka majandusministriks hakata, aga selle alaga olen niigi terve elu tegelenud.»

Laveerides lääne ja Venemaa vahelises võimuvõitluses, soovib Kallas intensiivselt liikuda Euroopa Liidu poole. Kuidas sel alal hakkab laabuma kahe peaaegu vastastikku asuva tornmaja asuka -- Lippmaa ja Kallase -- vaheline koostöö? «Eks paistab, raske öelda. Minu arvates ei saa olla valitsusest väljaminevaid seisukohti ja teiseks ei saa Eestil olla kahte välisministrit. Kui need tingimused on aktsepteeritavad, on koostöö võimalik,» möönab Kallas.

Enda omadustest hindab Kallas enim võimet panna meeskonda ühes suunas vedama. «See on tähendanud ka mõningaid konflikte, aga suhtlemisega olen ma hästi toime tulnud ja suutnud ka programmilise tegevuse välja mõelda,» nendib poliitilises majanduses tegusid teinud mees, kelle teadlasekarjääri välistas Koobi asumine TRÜ rektori kohale. «Ülikooli lõpetasin mõistagi kiitusega ja olin oma lennu pingereas esimene,» uhkustab Bron?teini kasvandik.

Oma doktoritööks peab Kallas rahareformi korraldamist. Finantsspetsialistile avanenud ?ansi unikaalsust ei luba ta võrrelda ühegi erafirma loomisega. Teadlase pisik hinges, usub ta, et ei sobikski eraettevõtjaks. Aga kui olukord nõuaks? «Oi jummal,» ägab välisminister, «siis ma peaks sõprade käest nõu küsima, kuidas niisuguses olukorras toimetatakse. Milline ettevõtmine annaks kasumit ja milline mitte.» Eesti panganduse arengut järgmisel aastal, pärast suurt ühinemislainet prognoosib endine Eesti Panga president ise: «Ma ei ütle, et mõnel pangal ei lähe järgmisel aastal halvasti, aga protsessid on kontrolli all ja suuri kriise ei teki.»

Panga presidendina ei sidunud Kallas end näiteks aktsiaosaluse teel äri, vaid poliitikaga. «Ma mõjutasin väga otsustavalt kogu Eesti majandust,» kinnitab Kallas oma vastutust isamaalaste kujundatud majnduspoliitikas. Küsimus, miks siis ühist poliitikat ei aetud ja Isamaad valimiste eel üles ei turgutatud, paneb Kallase mõmisema: «No-jah, ei noh, see läks nii, nagu ta läks. Kuigi ma olin seotud nende poliitikaga, ega ma siis kõige eest ka nüüd ei vastuta.» Umbes 15liikmeline ärimeeste ringkond oli Isamaaga koostöövõimalusi tõsiselt kaalunud, ent otsustasid eraldi tegutsemise kasuks. «Järgmistel valimistel astub juba palju prominentseid ärimehi poliitikaareenile,» viitab Kallas reformierakonna loomisidee õigsusele.

Küsimusele, kas raha paneb siis võimule või võim rahale aluse, vastab Kallas: «Kui seada eesmärgiks raha, siis kaotad tingimata rahas. Seades muud eesmärgid, võidad tingimata ka rahas.» Poliitikuna veetleb endist pankurit ratsionaalse ja emotsionaalse mõtlemise ühendamine: «Kord pead olema pokkeri-, teinekord malemängija.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas