Pangandus haistab tugevnevat konkurentsi

Lisaks viimasel ajal päevakorral olevatele liitumisprobleemidele on Eesti pangandusturg hakanud üha rohkem tunnetama vajadust pangasaladusalase turunduse järele. Panku sunnib turundusele rõhku panema eelkõige konkurentsi järsk tugevnemine Eesti turul, mis ühelt poolt avaldub kohalikul turul toimuva turgude jagamise kaudu ja teiselt poolt läbi väliskapitali üha süveneva huvi Eesti pangandusturu vastu.

Kohaliku turu konkurents on kasvanud eelkõige selle tõttu, et Eesti pangandusturu kasvufaas on oletatavasti möödas ja sisuliselt ainuke võimalus kohalike klientide arvu suurendada seisneb klientide «ülelöömises» teistelt pankadelt. Seda on tehtud varasematel aegadel ja tehakse ka tulevikus, kuid nüüd on pangandus jõudnud mõnes mõttes situatsioonini, kus väga mitmed püüavad veel täpsemalt defineerida, kes on nende klientuur ja millist teenust neilt eelkõige oodatakse. Mitmed pangad, kes võisid ennast eelnevalt suhteliselt kõigutamatult turu liidrite hulka kuuluvaks pidada, on hetkeks jõudnud faktini, et turul toimuvate ühinemisprotsesside tõttu on neile eimillestki tekkimas uusi konkurente, kes pikemas perspektiivis üsna tõsiselt võivad nende turupositsiooni ohustada.

Teiseks konkurentsi tihenemise aspektiks lisaks kohalikule turule on kahtlemata ka väliskonkurentide üha suurenev huvi Eesti pangandusturul toimuva vastu. Seda iseloomustavad ühest küljest kahtlemata Eesti kommertspankade edukad aktsiaemissioonid välismaale, kuid teisest küljest ka mitmete välispankade filiaalide avamine siin.

Praeguse seisuga on esinduste kaudu Eestimaale tulnud või siia tulekuks huvi avaldanud küll suhteliselt vähesed pangad, kuid Eesti muutudes stabiilsemaks ettevõtluskeskkonnaks ja tema integreerumisel Euroopasse võib prognoosida välismaise pangandussektori huvi olulist suurenemist.

Loomulikult ei saa siin üheselt väita, kui suureks kujuneb piiritaguste pangandusstruktuuride lõplik huvi Eesti suhteliselt väikese turu vastu ja mis faktorid tegelikult motiveerivad panku siia tulema. Suhteliselt julgelt võib väita, et suurriikide kapital tunneb enamikul juhtudel huvi suurinvesteeringute vastu võrdse majandusjõuga partnerriikides ja seega vaadatakse Eestit siiski sageli võimalusena teha lihtsalt üks samm Venemaale liikumise suunas. Riiat võib läänemaailma poole pealt küll teatavas mõttes Balti riikide pealinnaks nimetada, kuid teisest küljest on jälle Eesti riik, kes on Balti riikidest Euroopasse integreerumisel jõudnud hetkel kõige kaugemale ja seega saavutanud stabiilsema ja kõrgema usaldatavusega investeeringute kliima investoritele.Nii Eesti panganduse kui ka üksikute pankade edasine saatus turul sõltub väga suurel määral sellest, kuivõrd kohalikud pangad ennast enne «lääne gigantide» siiasaabumist kindlustada jõuavad, milline on nende pakutavate teenuste tase ja kuivõrd on saavutatud klientide lojaalsus. Kui enamik välismaiseid pangandusinvesteeringuid saabub siia Eesti kommertspankade välismaiste aktsiaemissioonide kaudu, siis on prognoositav konkurentsitiheduse tõus Eesti pangandusturul suhteliselt pikaajalisem ja nii klientide kui ka pankade aspektist vaadatuna valutum võrreldes olukorraga, kus välismaised pangad siin oma füüsilised esindused avavad.

Võttes arvesse kõike ülaltoodut on enamus kohalikul turul tegutsevaid panku tunnetamas olukorda, et paljalt oma heakvaliteedilise teenuse osutamisega ennast reklaaminud pangad peavad kas vähemal või rohkemal määral hakkama mõtlema aktiivsemale ja agressiivsemale reklaamile ja turustrateegiale. Hea teenus reklaamib ennast klientide seas küll ise, kuid kas ainuüksi sellest piisab, et oma tulevikku nii Eesti kui Ida-Euroopa pangandusturul kindlustada või on vaja lisada veel siiski täiendavaid turundusalaseid jõupingutusi? See on probleem, mille ees Eesti pangandus praegu seisab, kuid mis tee valivad pangad ja millised tagajärjed see kaasa toob, näitab juba lähim tulevik.