• OMX Baltic0,19%300,58
  • OMX Riga−0,28%890,47
  • OMX Tallinn−0,17%2 065,14
  • OMX Vilnius0,28%1 205,81
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • OMX Baltic0,19%300,58
  • OMX Riga−0,28%890,47
  • OMX Tallinn−0,17%2 065,14
  • OMX Vilnius0,28%1 205,81
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • 15.12.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangandus haistab tugevnevat konkurentsi

Lisaks viimasel ajal päevakorral olevatele liitumisprobleemidele on Eesti pangandusturg hakanud üha rohkem tunnetama vajadust pangasaladusalase turunduse järele. Panku sunnib turundusele rõhku panema eelkõige konkurentsi järsk tugevnemine Eesti turul, mis ühelt poolt avaldub kohalikul turul toimuva turgude jagamise kaudu ja teiselt poolt läbi väliskapitali üha süveneva huvi Eesti pangandusturu vastu.
Kohaliku turu konkurents on kasvanud eelkõige selle tõttu, et Eesti pangandusturu kasvufaas on oletatavasti möödas ja sisuliselt ainuke võimalus kohalike klientide arvu suurendada seisneb klientide «ülelöömises» teistelt pankadelt. Seda on tehtud varasematel aegadel ja tehakse ka tulevikus, kuid nüüd on pangandus jõudnud mõnes mõttes situatsioonini, kus väga mitmed püüavad veel täpsemalt defineerida, kes on nende klientuur ja millist teenust neilt eelkõige oodatakse. Mitmed pangad, kes võisid ennast eelnevalt suhteliselt kõigutamatult turu liidrite hulka kuuluvaks pidada, on hetkeks jõudnud faktini, et turul toimuvate ühinemisprotsesside tõttu on neile eimillestki tekkimas uusi konkurente, kes pikemas perspektiivis üsna tõsiselt võivad nende turupositsiooni ohustada.
Teiseks konkurentsi tihenemise aspektiks lisaks kohalikule turule on kahtlemata ka väliskonkurentide üha suurenev huvi Eesti pangandusturul toimuva vastu. Seda iseloomustavad ühest küljest kahtlemata Eesti kommertspankade edukad aktsiaemissioonid välismaale, kuid teisest küljest ka mitmete välispankade filiaalide avamine siin.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praeguse seisuga on esinduste kaudu Eestimaale tulnud või siia tulekuks huvi avaldanud küll suhteliselt vähesed pangad, kuid Eesti muutudes stabiilsemaks ettevõtluskeskkonnaks ja tema integreerumisel Euroopasse võib prognoosida välismaise pangandussektori huvi olulist suurenemist.
Loomulikult ei saa siin üheselt väita, kui suureks kujuneb piiritaguste pangandusstruktuuride lõplik huvi Eesti suhteliselt väikese turu vastu ja mis faktorid tegelikult motiveerivad panku siia tulema. Suhteliselt julgelt võib väita, et suurriikide kapital tunneb enamikul juhtudel huvi suurinvesteeringute vastu võrdse majandusjõuga partnerriikides ja seega vaadatakse Eestit siiski sageli võimalusena teha lihtsalt üks samm Venemaale liikumise suunas. Riiat võib läänemaailma poole pealt küll teatavas mõttes Balti riikide pealinnaks nimetada, kuid teisest küljest on jälle Eesti riik, kes on Balti riikidest Euroopasse integreerumisel jõudnud hetkel kõige kaugemale ja seega saavutanud stabiilsema ja kõrgema usaldatavusega investeeringute kliima investoritele.Nii Eesti panganduse kui ka üksikute pankade edasine saatus turul sõltub väga suurel määral sellest, kuivõrd kohalikud pangad ennast enne «lääne gigantide» siiasaabumist kindlustada jõuavad, milline on nende pakutavate teenuste tase ja kuivõrd on saavutatud klientide lojaalsus. Kui enamik välismaiseid pangandusinvesteeringuid saabub siia Eesti kommertspankade välismaiste aktsiaemissioonide kaudu, siis on prognoositav konkurentsitiheduse tõus Eesti pangandusturul suhteliselt pikaajalisem ja nii klientide kui ka pankade aspektist vaadatuna valutum võrreldes olukorraga, kus välismaised pangad siin oma füüsilised esindused avavad.
Võttes arvesse kõike ülaltoodut on enamus kohalikul turul tegutsevaid panku tunnetamas olukorda, et paljalt oma heakvaliteedilise teenuse osutamisega ennast reklaaminud pangad peavad kas vähemal või rohkemal määral hakkama mõtlema aktiivsemale ja agressiivsemale reklaamile ja turustrateegiale. Hea teenus reklaamib ennast klientide seas küll ise, kuid kas ainuüksi sellest piisab, et oma tulevikku nii Eesti kui Ida-Euroopa pangandusturul kindlustada või on vaja lisada veel siiski täiendavaid turundusalaseid jõupingutusi? See on probleem, mille ees Eesti pangandus praegu seisab, kuid mis tee valivad pangad ja millised tagajärjed see kaasa toob, näitab juba lähim tulevik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele