• OMX Baltic0,53%289,97
  • OMX Riga−0,16%875,23
  • OMX Tallinn0,39%1 831,03
  • OMX Vilnius0,45%1 132,24
  • S&P 500−0,29%6 101,24
  • DOW 30−0,32%44 424,25
  • Nasdaq −0,5%19 954,3
  • FTSE 100−0,73%8 502,35
  • Nikkei 225−0,07%39 931,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%102,75
  • OMX Baltic0,53%289,97
  • OMX Riga−0,16%875,23
  • OMX Tallinn0,39%1 831,03
  • OMX Vilnius0,45%1 132,24
  • S&P 500−0,29%6 101,24
  • DOW 30−0,32%44 424,25
  • Nasdaq −0,5%19 954,3
  • FTSE 100−0,73%8 502,35
  • Nikkei 225−0,07%39 931,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%102,75
  • 20.12.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurlaen 13 Eesti linna veemajandusele

Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangast EBRD saavad linnad otselaenu 160 miljonit krooni ja Põhjamaade keskkonna finantskorporatsioonist NEFCO 30 miljonit krooni. Ülejäänud raha laekub Euroopa Liidu abiprogrammidest ja doonorriikidelt, samuti riigi ja omavalitsuste eelarvetest. Linnadele antava laenu intress on kuni 8,5%, tagasimaksu periood 15 aastat. Esimesed viis aastat tuleb tasuda ainult intresse.
EBRD osakonnajuhataja Timo Mäkela sõnul maksavad linnad laenu tagasi vee ja kanalisatsiooni maksetest. Pooleliolevate veemajanduslike ehitiste finantseerimiseks hakati EBRD-lt laenu taotlema kolm aastat tagasi. EBRD kinnitas laenuprogrammi tänavu juunis, riigikogu andis oma nõusoleku 6. detsembril. Üleeile kirjutasid Eesti ja EBRD vahelisele garantiilepingule alla rahandusminister Mart Opmann ja EBRD osakonnajuhataja Timo Mäkela.
ASi Tartu Veevärk arendusdirektori Toomas Kapi sõnul on Tartule EBRD laenust ette nähtud 56,8 miljonit krooni. «NEFCOlt kavatseme laenata 11,2 miljonit krooni. Tõsi, seda laenu pole linnavolikogu veel kinnitanud,» rääkis Kapp. «Laenuraha kulutame põhiliselt juba 13 aastat ehitatavale tunnelkollektorile ja peapumbajaamale, samuti Tartu tänavate kanalisatsiooni- ja veevõrkude uuendamiseks.»
Kohalike omavalitsuste keskkonnaprogrammis osalevad Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Rakvere, Tamsalu, Sillamäe, Kohtla-Järve, Paide, Rapla, Elva, Kallaste ja Valga. Programm näeb ette ehitada nelja aasta jooksul linnades reovee ja joogivee puhastusseadmeid, asendada pumbajaamade seadmeid ja torustikke, kokku 36 objekti. Garantiileping esitatakse ratifitseerimiseks riigikogule. AS Eesti Veevärk sõlmis üleeile laenulepingud nii EBRD kui NEFCOga. Samuti kirjutasid linnavalitsused alla programmi toetuse finantseerimise lepingutele EBRD ja NEFCOga.
Kui kohalike omavalitsuste keskkonnaprogramm osutub edukaks, järgnevad tõenäoliselt teised soodsad laenud. Näiteks laen äärealade keskkonnaprogrammi finantseerimiseks peaks aitama lahendada väikelinnade ja asulate veeprobleemi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele