Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangast EBRD saavad linnad otselaenu 160 miljonit krooni ja Põhjamaade keskkonna finantskorporatsioonist NEFCO 30 miljonit krooni. Ülejäänud raha laekub Euroopa Liidu abiprogrammidest ja doonorriikidelt, samuti riigi ja omavalitsuste eelarvetest. Linnadele antava laenu intress on kuni 8,5%, tagasimaksu periood 15 aastat. Esimesed viis aastat tuleb tasuda ainult intresse.
EBRD osakonnajuhataja Timo Mäkela sõnul maksavad linnad laenu tagasi vee ja kanalisatsiooni maksetest. Pooleliolevate veemajanduslike ehitiste finantseerimiseks hakati EBRD-lt laenu taotlema kolm aastat tagasi. EBRD kinnitas laenuprogrammi tänavu juunis, riigikogu andis oma nõusoleku 6. detsembril. Üleeile kirjutasid Eesti ja EBRD vahelisele garantiilepingule alla rahandusminister Mart Opmann ja EBRD osakonnajuhataja Timo Mäkela.
ASi Tartu Veevärk arendusdirektori Toomas Kapi sõnul on Tartule EBRD laenust ette nähtud 56,8 miljonit krooni. «NEFCOlt kavatseme laenata 11,2 miljonit krooni. Tõsi, seda laenu pole linnavolikogu veel kinnitanud,» rääkis Kapp. «Laenuraha kulutame põhiliselt juba 13 aastat ehitatavale tunnelkollektorile ja peapumbajaamale, samuti Tartu tänavate kanalisatsiooni- ja veevõrkude uuendamiseks.»
Kohalike omavalitsuste keskkonnaprogrammis osalevad Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Rakvere, Tamsalu, Sillamäe, Kohtla-Järve, Paide, Rapla, Elva, Kallaste ja Valga. Programm näeb ette ehitada nelja aasta jooksul linnades reovee ja joogivee puhastusseadmeid, asendada pumbajaamade seadmeid ja torustikke, kokku 36 objekti. Garantiileping esitatakse ratifitseerimiseks riigikogule. AS Eesti Veevärk sõlmis üleeile laenulepingud nii EBRD kui NEFCOga. Samuti kirjutasid linnavalitsused alla programmi toetuse finantseerimise lepingutele EBRD ja NEFCOga.
Kui kohalike omavalitsuste keskkonnaprogramm osutub edukaks, järgnevad tõenäoliselt teised soodsad laenud. Näiteks laen äärealade keskkonnaprogrammi finantseerimiseks peaks aitama lahendada väikelinnade ja asulate veeprobleemi.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele