Maareform tempokamaks

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ants Käärma sõnul on nendel, kes maad ise kasutama hakkavad, võimalus maa odavamalt tagasi saada. «Küll aga läheb raskeks neil, kes tahavad maad tagasi, et see kiiresti maha müüa, ja neil, kes tahaksid maa peale laenu võtta, sest sel juhul peab olema tehtud sajaprotsendiline kinnistamine,» kommenteeris Käärma, lisades, et seadus loodetakse vastu võtta märtsis.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Vambo Kaal kinnitas samuti, et arvestades maareformi tähtsust tuleb eelnõu käsitleda põhjalikult.

Käärma ütluse kohaselt on seaduseelnõus mitmed vastuvõetavad põhimõtted ja on ka neid, mille üle tuleb vaielda.

«Praegu on raske öelda, kui ühtsed on koalitsiooni seisukohad, kuid eelnõu põhimõtted ei tohiks enam muutuda,» märkis õiguskomisjoni aseesimees Vahur Glaase koonderakonnast. Tema sõnul ei muuda uus seadus maareformi üldisi põhimõtteid.

Käärma pidas üheks problemaatilisemaks seisukohaks seaduseelnõus olevat ettepanekut tagastada maad riigi kulul ainult endistele omanikele.

«Üks osa maataotlejaid on juba saanud oma maa tagasi riigi kulul ja nüüd poole pealt muudaksime mängureegleid,» põhjendas ta vastuolu selles ettepanekus.

Opositsioonis olevate mõõdukate fraktsiooni liige, maakeskerakonna esimees Vambo Kaal väitis, et seaduseelnõu praegusel kujul hoopis aeglustaks maareformi ja muudaks selle riigile kallimaks.

Ants Käärma on veendunud, et seaduse muudatused kiirendaksid maareformi edenemist erastamise osas kindlasti.

«Tagastamise kiirus aga oleneb sellest, kas seda tehakse riigi või õigustatud subjekti kulul,» märkis Ants Käärma.

«Riik peab vaba maa, mida selle endised omanikud ei taha ja kolhooside järglased ei suuda harida, kellelegi ära andma või maha müüma,» ütles ta. Käärma andmetel on Eestis sellist vaba maad ligi 600 000 hektarit.

Maaelukomisjon otsustas, et muudatusettepanekute esitamise viimane tähtaeg riigikogus on 5. veebruar.