Võrgutamise äri tulusaks lähiaastatel
Aktsiaseltsi EsData tegevdirektori Ants Wõrgu hinnangul peaks kaks aastat tegutsenud EsData esmakordselt kasumisse jõudma käesoleva aasta lõpuks. 1994. aastal oli firma kahjum ligikaudu 330 000 krooni, eelmisel aastal tootis EsData Wõrgu sõnade kohaselt 50 000--100 000 krooni kahjumit. Firma tõeliseks läbimurdeks prognoosib Wõrk järgmist aastat.
EsData tegevjuhi nimetatud kahjumi järgi võiks oletada, et tegemist on arvutiteadurite suhteliselt väikese ulatusega ärialase eksperimendiga, mis ei võta vedu. Tegelikult on 4,7 miljoni kroonise aktsiakapitaliga EsData omanikeks tõsiseltvõetavad firmad Eesti Telefon, Telecom Finland, Eesti Telekom ja küberneetika instituut.
Eestis pakub Interneti ühendust kokku kümmekond firmat. Pelgalt Interneti teenusega ei tegele neist keegi. Ka teised Interneti äris tegutsevad firmad on kas muudel aladel tuntud tegijad või on seda nende aktsionärid. ASi Estpak Data taga on Eesti Telefon ja ASil Sünerkom Eesti Päevaleht ja AS Tigma.
Spetsialistide hinnangul peaks praegu Eestis olema ülemaailmsesse Interneti võrku ühendatud umbes 4000 arvutit, kasutajate hulk arvatakse ulatuvat üle 10 000. Kui arvestada, et valdav osa Interneti kasutajaid Eestis tekkis eelmise aasta jooksul, ennustavad asjatundjad, et 1996. aasta lõpuks võib Internetiga liitunud arvutite hulk ulatuda kuni 12 000ni, kasutajate arv 30 000ni.
Interneti võib pääseda kahel viisil. Üks võimalus on helistada modemiga ühendust pakkuvasse firmasse, teine moodus on pidev otseühendus võrguga. Viimane on kasutajale mugavam ja kiirem.
Informaatikafondi asedirektori Tiit Tammiste hinnangul peaks lähiajal Interneti ühenduse hind, mis pideva otseühenduse korral on arvuti kohta umbes 1500 krooni kuus, tõusma. Esiteks hakkab Internet üle maailma jagu saama nn Metsiku Lääne sündroomist. Üha rohkem tungib arvutivõrku äri ja regulatsiooni distsiplineeriv ning korda loov käsi. Teine hinnatõusu põhjus on see, et siiani on Internetiga ühenduses olevaid eestimaalasi välismaailmaga ühendanud kolm liini. Neist tähtsaim on EENet, mis on oma olemuselt välismaa abifondide finantseerimisel olev haridus- ja teadusvõrk, kust tohiksid läbi minna ainult selles valdkonnas tehtud ühendused. Tegelikkuses kasutab EENeti pea 3/4 Interneti ühendust müüvatest firmadest.
EENeti olemasolu tõttu, mille kasutamine on firmadele kommertsliinidest odavam, on madalana püsinud ka teenuse hind. EENeti on siiani kasutanud Interneti teenust müüvatest firmadest Estpak Data, Microlink, Baltic Computer Systems ja Sünerkom. Lähinädalate jooksul peaks võimalus EENeti kasutada asjaosaliste kinnitusel kaduma.
Turismifirma Estravel osalusega loodud ASi Data Telecom tegevdirektori Neeme Takise sõnul on kommertsliinide kasutamine kallim, kuid selle kvaliteet on parem ja kiirus suurem.
Interneti otsestest kasutusvõimalustest rääkides ütleb Baltic Computer Systemsi projektijuht Erko Tamuri, et peamiselt kasutavad kliendid võrgus elektronposti, loevad ajalehti ja teevad infopäringuid oma töövaldkonnas. «Ja kui peale tööd aega on, tegelevad võrgus surfimisega,» lausub ta.