Saksamaa on hädas rahaliiduga

Dollari kurss Saksa marga suhtes on püsinud viimastel päevadel stabiilselt kõrgel, 1,485 DEMi (11,88 krooni) ringis. Eile õhtupoolikul tõusis kurss 1,490 DEMi (11,92 kroonini), umbes sama kõrgel oli kurss ka möödunud reedel. Jaekaupade müük suurenes USAs detsembris 0,3%, mis oli majandusteadlaste prognoositud kasvust kaks korda väiksem. Dow Jonesi tööstuskeskmine tegi esmaspäeval ajaloolise tippmargi 5338,22 punkti. Föderaalreservi vabaturu komiteelt, mis alustas oma istungit eile, oodatakse täna dollari intressimäärade kärpimist. Pole vale öelda, et valuutaturud hoiavad hinge kinni.

Saksamaa on 1996. aastal hädas Maastrichti lepetest tulenevate kriteeriumide täitmisega, mis heidab varju kogu rahaliidu kokkupanemisele. Saksamaa eelarve puudujääk ületab kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Liidupanga oodatav intressimäärade alandamine (majanduse elavdamiseks) on andnud ka Saksamaa aktsiabörsile võimsa tõuke üles: esmaspäeval purustas DAX-indeks 2450 punkti piiri. Seevastu rahaliidu algustähtaega (selle edasilükkumisse) suhtutakse Saksamaal üsna külmalt. Tundub, et kord heakskiidetud rangetest normidest ei taganeta. Kuid ilma Saksamaata ei saa tõenäoliselt rahaliitu teha.

Soome marga ja Rootsi krooni kursid on olnud hüplikud ja omavahel Saksa marga (Eesti krooni) suhtes vastandfaasis. Eile õhtul maksis Soome mark 2,611 ja Rootsi kroon 1,708 Eesti krooni. Soome marka loetakse momendil tugevamaks valuutaks kui Rootsi krooni, sest viimane ei suudaks täita Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM) liitumise tingimusi.

Dollar jätkab ka Moskvas aeglast, aga kindlat tõusu. Eilsel valuutaoksjonil kallines dollar veel kolme rubla võrra keskkursini 4732 rubla dollarist. Oksjoni mahud pole just suured -- eile 11,25 miljonit dollarit.

Kulla hind püsib stabiilselt kõrgel tasemel: eilne Londoni (a.m.) fiksing oli 406,70 dollarit unts.