Tulevane peaminister Göran Persson deklareeris, et partei juhatus on kindlalt otsustanud lõpule viia riigi majanduse tervendamise ja seab selle esmaseks tingimuseks märtsikongressil riigi arendamise põhisuundade kinnitamisel.
Põhisuundade algvariandi koostamisel, mida kutsutakse nn Perssoni plaaniks, on jätnud Persson endale võimalikult vabad käed, mis tähendab, et tekst on üpris üldsõnaline. Muu hulgas on tal õnnestunud programmist välja jätta sotsiaalabi riiklik norm, mille kehtestamist soovitab sotsiaalminister Ingela Thalén.
Põhisuundade programm koosneb neljast põhivaldkonnast: majanduskasv, heaolu, Euroopa küsimused ja demokraatia. Seal on muu hulgas öeldud, et tuleb luua 100 000 uut koolituskohta, et on vaja teha maakondadele soodustusi eelarve tasakaalustamiseks, et marginaalmaksud ei tohiks suureneda, et palju vaidlusi tekitanud tuumaenergia küsimuses tuleb senises tempos jätkata tuumaenergia kasutamisest loobumist ning et sotsiaalkindlustus tõuseb 75 protsendilt 80-le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa valuutaliiduga ühinemise otsust programmis praegu ei ole ja selle langetamine lükatakse edasi 1997. aasta sotsiaaldemokraatide korralise kongressini.
Nagu kinnitab majandusprofessor Assar Lindbeck, on Perssoni plaan minimaalne variant, mis suudab veel erakonda koos hoida. Samas on ta veendunud, et see plaan põhjustab Göran Perssonile suuri raskusi, kuna on vastuolus tema varasemate lubadustega ning järgmine kongress on juba peaaegu aasta pärast.
Professor rõhutab, et kõik sõltub majandusseisaku raskusest. «Me elame ohtlikul ajal ja võime ainult jumalat paluda, et majandusseisak ei kujuneks liiga raskeks,» ütles ta Rootsi investeerijatele korraldatud valuutaliidu seminaril.
Assar Lindbecki arvates ei ole Rootsi valmis ühinema Euroopa Liidu majandus- ja valuutaliidu (EMU) kolmanda etapiga 1999. aastal, kuna Rootsi majandus on liiga halvas seisus.
Liiga kiire valmistumine valuutaliiduks, mis eeldab rahanduspoliitika tunduvat karmistamist, võib oluliselt halvendada Rootsi ja teiste Euroopa riikide majandusarengut.
Majandus- ja valuutaliidu korralikku töölehakkamist takistab Lindbecki arvates vähene tööjõu liikuvus, palgakujunduse jäikus ja riikidevahelise rahaülekandesüsteemi funktsioneerimise häired. DI