Makse on raske kätte saada

Kehtiva korra järgi võib maksuamet maksude tasumisest kõrvale hoidvate firmade suhtes rakendada maksude sundsissenõudmist ja arvete arestimist. Karmimalt saab Soolepa sõnul käituda vaid siis, kui firma kontrollimise käigus selgub, et ettevõtte tulusid on varjatud.

Riigi maksuameti teatel oli 1. jaanuari seisuga ettevõtete maksuvõlg ligi 802 miljonit krooni, millest üle 111 mln oli ajatatud võlgu.

Ettevõtetega, kes on nõus makse tasuma, kuid ei suuda seda majanduslikel põhjustel õigel ajat teha, sõlmib maksuamet maksude ajatamise lepingu. Maksuameti arvestuse ja analüüsi talituse juhataja Helmi Vainu sõnul kuuluvad ajatatud võlgade alla need võlad, mida ettevõte saab tasuda hiljem. Ajatatud maksude puhul peab ettevõte taotlema luba kas riigi või kohaliku maksuameti käest või ka valitsuselt.

Kui maksuvõlg on suurem kui miljon krooni ja maksmise tähtaega tahetakse edasi lükata kauemaks kui aasta, annab Vainu sõnul loa ajapikenduseks riigi maksuamet. Suuremate summade ja pikemate tähtaegade puhul arutab konkreetse ettevõtte küsimust valitsus. «Eriti puudutab see suurte võlgadega ja erastamisele minevaid ettevõtteid,» lisas Vainu.

«Maksuamet võib raskustesse sattunud ettevõttel maksude tasumisel viivist alandada poole võrra 0,075 protsendini,» ütles Eimar Soolepp. Tavalise viivise puhul, mis on 0,15% päevas, tuleb ettevõttel aastas juurde maksta 54% võlasummast. «Kuigi see on arvestatav summa, ei saa seda võrrelda aastaid tagasi kehtinud viivisega, mis oli 0,5% päevas,» märkis Soolepp.

Maksude ajatamise lepingu kehtima hakkamisel ei rakenda maksuamet maksude sundsissenõudmist. «Kui ettevõte graafikut ei järgi, tühistame lepingu kohe,» ütles Soolepp. Osa erastatavate firmade maksuvõlgu on valitsus rahandusministeeriumi ettepanekul kustutanud. «Mõnel üksikul juhul oleme meiegi nii teinud,» lausus Soolepp. Tema sõnul on nad seda teinud juhul, kui pärast pankrotimenetlust pole enam midagi võtta või kui on tegu juhtumitega, kus pankrotiprotsess läheb kallimaks kui kättesaadav võlg.