Eesti Kütus jäi kahjumisse

Männiksaare sõnul tegeleb Eesti Kütus praegu peamiselt kütuste hulgimüügiga ja tema hinnangul võib ettevõtte turuosa Eestis olla 3--4 protsenti. Eesti Kütuse eelmise aasta käive oli 144 miljonit krooni.

Eesti Kütuse peadirekor Toomas Saks lausus, et praegu ei ole Eesti Kütuse aastaaruanne veel auditeeritud ega kinnitatud ning sellepärast ei saa seda 40 mln kroonist kahjumit täieliku tõena võtta.

«Kahjum on aga tingitud sellest, et ostjatelt saadavad nõuded, mis on viimase kahe-kolme aasta jooksul tekkinud, on kantud bilansivälisele kontole,» ütles Saks. Ta lisas, et toimlemiskasum Eesti Kütusel mullu oli.

Eesti Kütuse bilansis on muude ärikulude suurus, mis on võlgnike arvelt tekkinud kahjum, 38 miljonit krooni. Peale selle on ostjate vastu veel bilansis nõudeid 5,3 miljonit krooni, aga seda ei saa Saksa kinnitusel kunagi nulli, sest Eesti Kütus müüb kaupa järelmaksuga. «Eesti Kütuse käibe kohta on 5--6miljonine võlg täiesti seeditav,» oli Saksa seisukoht.

Eelmise aasta Eesti Kütuse käibega jäi Saks rahule, sest see moodustas umbes poole ettevõtte 1994. aasta käibest. 1994. a moodustati aga Eesti Kütuse parematest osadest RAS Esoil. «Eesti Kütus oli kasumis 1993, aga siis ei olnud alustatud bilansi puhastamist ja viimased kaks aastat on kasumi ilusasti ära söönud,» rääkis Saks.

Paljuräägitud Eesti Kütuse ja RASi Esoil vahelist solidaarsuslepingut, mis aitaks kaasa viimase erastamis-protsessi järjekordsele algatamisele, ei ole veel sõlmitud.

«Ma ei saa sellest leppest tegelikult üldse aru ja ei näe selle sõlmimises mingisugust loogikat, sest miks peaks üks firma hakkama garanteerima teise firma võlgnevust,» lau-sus Tiit Männiksaar. «Kui Esoil on valmis sellist asja tegema, siis ma vastu ei ole, aga ma ei näe selleks mingit vajadust,» lisas ta.

Toomas Saks ütles, et kui vaadelda solidaarsuslepingu sõlmimist Eesti Kütuse seisukohalt, siis tema pooldab seda. «Ma ei arva, et see leping võiks Eesti Kütust kui-dagi kahjustada,» ütles Saks.

Männiksaare sõnul peab Eesti Kütuse haldusnõukogu üritama leida lahendust ettevõtte võlgadele ja kohtuasjadele, sest need vaid kahjustavad firma mainet.

Ei oska veel praegu öelda, millised võiksid need lahendid olla, aga kuna Eesti Kütus on kahjumis, siis on selge, et firma oma võlgu ealeski tagasi ei maksa, rääkis Männiksaar. Ta avaldas arvamust, et tulevikus tuleks Eesti Kütus privatiseerida.