15. veebruar 1996
Jaga lugu:

ELi tulevik vaekausil

Konverentsi tähtsaim teema on, kuidas muuta Euroopa Liitu otsustusvõimelisemaks, enne kui EL saab uusi liikmeid Ida-Euroopast. Sest 20 liikmesriigiga ühendus ei saa tegutseda kuuele liikmesmaale mõeldud organisatsioonina. Suured riigid on hakanud nõudma, et vähendataks Euroopa komisjoni (EK) liikmete arvu ning muudetaks ministrite nõukogus (MN) häälte jagunemise arv.

VVK-l, kus kuulatakse ära Euroopa parlamendi, Ida-Euroopa ja EFTA riikide seisukohad, tuleb üksmeelele jõuda Euroopa Liidu integratsiooni süvendamises, millega ?veitsi lehe andmetel pole nõus Soome, Rootsi ega Suurbritannia. Riikidel tuleb langetada ka ELi laiendamise põhimõtteline otsus, ehkki Prantsusmaa sooviks sellega oodata ning Hispaania ja Portugal on laienemise vastu.

Euroopa institutsioonide küsimuses on eri meelt suured -- Prantsusmaa ja Saksamaa -- omavahel, mis eeldab kompromissi saavutamise raskust, ning suured ja väikesed riigid.

Väikesed riigid ei soovi ministrite nõukogus häälte arvu jagunemise muutmist, kuid suured nõuavad seda ning Prantsusmaa peab seda isegi üheks tähtsamaks VVK ülesandeks. Prantsusmaa ja Suurbritannia tahavad piirata ka Euroopa komisjoni võimu, millest teised riigid ei ole huvitatud.

Eri meelt on riigid ka Euroopa parlamendi võimu tugevdamises. Prantsusmaa, Soome, Rootsi ja Suurbritannia ei toeta parlamendi võimu lisamist, vastasleeris olevad Saksamaa ja Itaalia aga soovivad seda.

Enamik riike pooldab ELi lepingusse uute otsustusvaldkondade juurdetoomist, Saksamaa ja Soome pole sellega nõus. Osa riike leiab, et sotsiaal- ja keskkonnapoliitika ühtlustamisega on veel aega, Soome ja Rootsi aga ei taha sellega viivitada.

Vähemuses olevad riigid, kelle eesotsas on Suurbritannia, ei ole nõus välis- ja julgeolekupoliitikas minema järk-järguliselt üle ühehäälsuselt enamusotsustamisele. Suurbritannia ei poolda ka erinevalt ülejäänud ELi liikmesriikidest välis- ja julgeolekupoliitika finantseerimist ELi eelarvest. KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum