Puidufirmade agoonia

Suurema löögi all on praegu kohalikud väikefirmad. Eestis tegeleb metsa varumise-langetamisega kokku ligi 500 ettevõtet. Samas võib nn suurtootjaid, kelle kätte on enamik turgu koondunud, üles lugeda kahe käe sõrmedel. Enamik neist tugineb oma tegevuses Skandinaavias asuvatest metsakontsernidest pumbatud kapitalile. Pidevalt on sagenemas tendents, et kuskil Rootsis või Soomes asuv metsafirma ei soovi peale oma soosiku teiste siinsete metsavarujatega tegemist teha.

Võrreldes paari aasta taguse ajaga on puidu hind Eestis langenud olenevalt kaubaartiklist kohati ligi 40%. Sellest umbes poole võrra viimase poole aasta jooksul. Viimase puiduhinna liulaskmise ajendiks oli maailmaturu hindade järsk langus eelmisel sügisel. Langusperioodi lähte andsid USAs kivina kukkunud tselluloosi hinnad. Allapoole suunduv hinnakõver kandus lühikese aja jooksul üle suure lombi ka Euroopasse.

Eestis toimuvast annavad tunnistust metsaameti metsakasutuse nõuniku Jaanus Liidersi suu läbi edastatud andmed: selle aasta jaanuaris oli kasvava metsa tihumeetri keskmine hind 205 krooni. Aasta tagasi maksis tihumeeter kasvavat metsa 247 krooni. Liiders põhjendas hinna langust osaliselt talviste oksjoniväliste raielankide müügile tulekuga. Seda küll, aga olulisemad põhjused peituvad mujal.

Erakordselt külma talve tõt-tu on kinni jäätunud praktiliselt kõik Eesti sadamad. Aasta jooksul raiutavast umbes 4 miljonist tihumeetrist puidust ligi pool läks eelmisel aastal piiri taha, rõhuvas enamuses Soome ja Rootsi, eksootilistest kohtadest näiteks ka Türki. Ent praegune puidu eksport on jääolude tõttu kinni külmunud. Suur osa firmadest on ajutiselt puidu kokkuostmisest loobunud.

Kokkuostu lõpetamise kaa-lukas põhjus on ka see, et Skandinaaviamaades on puidu uputus. Venemaa metsamüüjad on vastupidiselt traditsioonidele asunud lepinguid ka täitma ning Põhjamaade paberitootjad puiduga üle ujutanud.

Kitsalt paberipuidu ekspordile spetsialiseerunud firmale võib praegune, tõenäoliselt kuudepikkune seisak saada saatuslikuks. Tekkida tõotavast agooniast annavad tunnistust ka sagenenud agressiivsed puidu ostu-müügipakkumised ajakirjanduses. Sellistes tingimustes peavad vastu ainult suurte kontsernide tütarfirmad või ettevõtted, kes tegelevad lisaks puidu varumisele-müümisele ka puidu töötlemise ning toodangu valmistamisega.

Seega, väikesele puidufirmale on eluküsimus anda puunotile lisaväärtus, seda võib-olla ka ühiselt mõne teise firmaga tehes. See, kas lisaväärtuse andmise tulemiks on liivakast, golfimaja või puu külge kinnitatav pesakast, on juba firma enda valida.