Kütusegigant Esoil erastamisele ühes tükis

Kütusemagnaatide ja riigi vaheline kemplemine Esoili erastamise ümber peegeldab asjaosaliste kindlat soovi kasutõotav pirukas nii ära jagada, et selle kõrbenud osad jääksid söömata. Seejuures on riik asunud lusikaga riisuma koogi kõige paremat osa, soovides eraldada kütuse jaemüügifirma EK ülejäänud Esoili vara hulgast. Juhul, kui EK tõesti eraldatakse, siis on selge, et Esoili väärtus erastajate jaoks märkimisväärselt langeb.

Esoili erastamine sarnaneb Paabeli torni ehitamisel tekkinud segadusega. Enam kui kaht miljonit tonni naftaeksporti võimaldav terminaal Maardus ja EK tanklakett on pannud asjast huvitatud osapooled otsima kõikvõimalikke teid, et Esoili oma mõju alla saada. Samas leiab nimetatud firma järelvalvenõukogu esimees Andres Tint Eesti Päevalehes, et Esoili puhul sajaprotsendilist lahendust ei leiduvatki.

Esoili peavad strateegiliselt tähtsaks nii välis- kui ka kodumaised kütusefirmad. Eesti kaudu on võimalik eksportida kütust Venemaalt läände ja vastupidi, kusjuures kopsakas hulk raha jääks kohalikele vahendajatele. Möödunud aasta 10. oktoobril tegid AA-Õligrupi sildi all erastamispakkumuse N-Terminaal koos eraisikutest Juhan Kolgi, Urmas Pasti (AS Alexela) ja Heiti Hääle ning Aivar Riisaluga (AS Autokütus). Nende peamine argument oli väide, et tegemist on Eesti kapitalil põhineva pakkumusega, mille eesmärk on jätta firma eestlaste kontrolli alla. Neile sekundeerisid American Baltic Capital ja Esoili juhtkonna baasil moodustatud AS Svergos, keda toetas USA-Norra ühisfirma Hydro Texaco Holdings. Svergose osanik Toomas Saks kahtles võimaluses erastada Esoil Eesti kapitalil.

Erastamissooviga esinenud firmade tulemusteta läbirääkimistele pani punkti erastamisagentuuri nõukogu, kes tunnistas 15. novembril, et Esoili erastamiseks tehtud pakkumused on ebapiisavad. Hiljem otsustati jätkata Esoili erastamist jääkide meetodil eelläbirääkimistega pakkumise korras, kusjuures tehti ettepanek vormistada solidaarne vastutus ASile Esoil ja RE-le Eesti Kütus, et klaarida Tartu Kommertspanga kohtulikult tõestamata 90miljoniline võlanõue lepingulisel teel.

Siis otsustas riik minna uuele ringile -- käesoleva kuu algul lekkis majandusministeeriumist informatsioon, et kooskõlastamist ootab eelnõu projekt, mis näeb ette riigile kuuluva kütusefirma moodustamist Eesti Kütuse ja Esoili baasil. Kuuldavasti on kaine mõistus võitnud ja riik loobunud oma ambitsioonidest, mille täitumine oleks Esoiliga senini toimuva hoopis kummalisse valgusesse asetanud.

Täna arutab Esoili järelevalvenõukogu majandusministeeriumi kava firma restruktureerimiseks, mille kohaselt EK eraldatakse Esoilist. See ei pruugi olla parim lahendus tekkinud sasipuntra harutamiseks. Toimetuse arvates tuleks Esoil müüa tervikuna, kiire ja avaliku võistupakkumise tulemusena. Kiiresti tuleb lahendused leida ka solidaarse vastutuse lepingu sõlmimiseks. Siis ei jookseks liiva senised ponnistused ja firma saaks hakata tasa tegema neid tüsistusi, mida on tekitanud segane, pikaleveninud erastamine.