• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 01.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kanguri ketist järgi vaid poesilt

Pikal tänaval asuv Kanguri kaubamajana tuntud hoone ei oma hetkel mingit seost teiste samanimeliste kaupluste ega aktsiaseltsiga Kangur. Kuna hoone rendiõigus kuulus esialgu Andres Metsari firmale AS A. Metsar & Co, mis varustas kõiki Kanguri kauplusi, siis sai see esialgu Kanguri nime. Kauplus kannab siiani Kanguri silti.
Miljonilise aktsiakapitaliga Metsar & Co võttis hoone rekonstrueerimiseks Tallinna Pangast alla kümne miljoni krooni laenu. Metsar & Co jäi aga võlgu ja kaotas pandilepingu alusel õiguse kaupluse väljarentimiseks selle aasta jaanuaris.
Metsar & Co tarnitavate valmisrõivaste müügikohana tegutses Pika tänava kauplus vaid pool aastat. Pea aasta rentis firma kaubanduspindu välja. Kuna investeering kaupluse remonti oli tehtud äriplaani kohaselt, mis nägi ette kauplemist, ei andnud ruumide väljarentimine piisavalt vahendeid pangalaenu tasumiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samal ajal avati Viru tänaval teine firmale Metsar & Co kuuluv teksapood Kangur 303. Firma leidis, et kasulikum on pidada ja varustada Viru tänava poodi, räägib Metsar & Co juhatuse esimees Vello Väinsalu. Kangur 303 vahetas peagi omanikke ja praegu kuulub kauplus ASile Octavia.
Tallinna Panga laenudivisjoni direktori Rait Lukase sõnul oli Pika tänava hoone tavaline kinnisvaraarenduse laenuprojekt. Laenule oli piisavalt tagatisi, sealhulgas ka hoone rentimisõigus ja veel ühtteist, mida Lukas lähemalt kommenteerida ei soovinud. Lisatagatiste müüki ei pea Lukas tõenäoliseks ja seda võimalust kasutab pank tema sõnul viimasena.
Praegu tegeleb pank ise kaupluseruumidele rentniku leidmise ja kandidaatidega läbirääkimiste pidamisega.
Lukase hinnangul ei õigustanud end Metsar & Co äriplaan. Põhilised vead tegi firma omanik Andres Metsar hangetega, lisab ta.
«Tiheda konkurentsi tekkimisel joosti pea laiali otsas, ei osatud turgu planeerida,» kommenteerib Lukas.
Kaupluse- ja büroopindade all olnud umbes 900 ruutmeetri suurune hoone läheb uuesti väljarentimisele. Osa hoone rentnikke jääb samaks, osa muutub.
Kogu Kanguri kett sai alguse nelja aasta eest Tallinna Raekoja platsile loodud kangapoest. Hiljem sai sellest rõivakauplus, mida hakkas varustama AS Metsar & Co. Nii ASi Kangur kui ASi Metsar & Co tegevjuht oli Andres Metsar.
Pikapeale lisandusid ketti ka teised kauplused, mis hakkasid reeglina müüma vaid Metsar & Co poolt vahendatud kaupa. Rõivad pärinesid enamjaolt Skandinaavia riikidest ja Saksamaalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kanguri kaupluste ketti kuulus kuus valmisrõivaste kauplust: Raekoja platsil asuv Kangur, kaks Viru tänava kauplust Sinine Kangur ja Kangur 303, Nõmmel asuv Sinine Kangur, keskturu kõrval olev rõivakauplus ning Pikal tänaval asunud nn Kanguri kaubamaja.
ASile Kangur kuulub vaid Raekoja platsil asuv kauplus, samuti on firmal osalus keskturu juures olevas poes.
Kõik ülejäänud keti kauplused on praeguseks omaette juriidilised isikud ja igaühel neist on oma omanikering. Ainuke, mis kuut kauplust lisaks nimele seob, on ühe ja sama disaineri kujundatud vaateaknad.
ASi Kangur tegevdirektor Peep Pesur kinnitab, et Kanguri keti kauplused on omavahel seotud väga põgusalt. Kuni eelmise sügiseni varustas kõiki Kanguri kaubamärgiga kauplusi Metsar & Co, kuid pärast Andres Metsari lahkumist tegevjuhi kohalt otsivad kõik kauplused endale ise lepingupartnereid. Mitmed neist jätkavad koostööd samade firmadega, kust tulid kaubad ka Metsar & Co varustamise ajal.
Erinevatel hinnangutel tekkisid Andres Metsaril raskused kauba turustamisega ja sellest tulenevalt ka makseraskused.
Nüüd on Metsar & Co lõpetanud oma aktiivse tegutsemise. Firmast on järele jäänud vaid juhatus ning tegevdirektor, kes teab, et Metsar külastab firmat üha harvemini. Tegevdirektor Monika Murrandil puuduvad volitused kommenteerida kõike, mis on seotud Metsar & Co-ga.
Metsar & Co juhatuse esimehe Vello Väinsalu sõnul puudus firma omanikel seisukoht firma olemasolu ja selle tegevuse osas. Väinsalu kirjeldab firmas tekkinud olukorda kui kriitilist seisu, mis tuleb lahendada retoorilise valiku järgi: olla või mitte olla. Andres Metsar otsustas Väinsalu sõnul mitte olla.
«Vahel tuleb püksirihma rohkem pingutada,» jätkab Väinsalu. «Andresel polnud järelikult seda pikka kannatust ja ta murdus liiga lihtsalt.»

Artikkel jätkub pärast reklaami

Väinsalu ei soovi tekkinud olukorra põhjuseid täpsemalt selgitada, kuid väidab, et need polnud ainult majanduslikku laadi. Üheks põhjuseks olid tema sõnul erimeelsused Andres Metsari ja Kanguri firma teise osaniku Tullio Mändlo vahel. Teine põhjus on piisavalt delikaatne ja puudutab Metsari isikut, ütleb Väinsalu. Ta ei taha seda aga pikemalt selgitada.
Väinsalu sõnul on kogu loos kummaline, et keegi pole Metsari lahkumisest tingitud muutusest võitnud, pigem kaotanud.
Metsari lahkumist on põhjendatud sellega, et ta polnud rahul tema firmade kasumitootlusega. Väinsalu hinnangul oli Metsar & Co kasumimarginaal igati normaalne ja selle üle ei saa nuriseda.
Väinsalu kahetseb, et kõigi Kanguri nimeliste kaupluste koos tegutsemise aeg jäi lühikeseks. Ühtse ketina tegutseti vaid eelmisel suvel, lausub Väinsalu.
Ta tunneb ka osaliselt enda süüd, et võttis lisaks Metsar & Co juhatuse esimehe rollile endale ka konsultandi osa. Seda rolli oleks pidanud täitma firma tegevjuht, räägib Väinsalu.
Metsar & Co võlgu Väinsalu täpselt kommenteerida ei soovi. Firma jäi võlgu ka oma tarnepartneritele, kelle silmis oli saavutatud usaldus. Pikaajalise koostöö tulemusena nende firmadega saavutas Metsar & Co ka märkimisväärse krediidiliini, lisab Väinsalu.
Mitu kauplust tasus Metsar & Co võlad tarnijate ees ise ära.
Viru tänaval asuva kaupluse Sinine Kangur omanik on praegu AS Kolm Poega. Firma tegevdirektor Kristel Kaevando pole volitatud kommenteerima midagi, mis on seotud Kanguri keti või kaupluse omanikega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sinine Kangur rendib 82 ruutmeetri suurust kauplusepinda teede- ja sideministeeriumilt hinnaga 50 krooni ruutmeetri eest. Rendihind oli seni nii madal, kuna kauplus investeeris ruumide rekonstrueerimisse umbes miljon krooni.
Teede- ja sideministeeriumi haldusosakond peab 1994. aastal kesklinna valitsuse kehtestatud rendimäära liiga madalaks. Praegu peab ministeeriumi haldusosakonna juhataja Taivo Piits Vello Väinsaluga läbirääkimisi kauplusepindade rendihinna tõstmiseks.
Ministeerium soovib uueks rendihinnaks kehtestada vähemalt 150 krooni ruutmeetri eest. Praegu maksab Sinine Kangur kauplusepinna eest renti vaid 4100 krooni kuus, tulevikus peaks rendihind tõusma üle 12 000 krooni kuus.
Vello Väinsalu ei mata tänini lootust, et AS Kangur võtab kõikide kaupluste turustamise enda peale ja hakkab taastama Kanguri ketti.
ASi Kangur tegevdirektori Peep Pesuri sõnul jääb firmasid siduma tõenäoliselt vaid kaubamärk. Ta ei osanud prognoosida, milliseks kujuneb Kanguri kaubamärgi hind, kuid lisas, et läbirääkimised firmade omanikega võiksid toimuda.
ASi Kangur eelmise aasta käive oli 5,5 miljonit krooni. Käibe tõusu firmajuht prognoosida ei julge, sest konkurents turul tiheneb iga päevaga. Pesuri sõnul on lähitulevikus ette näha muutusi ka ASi Kangur omanikeringis. Täpsemalt ei soovinud ta seda kommenteerida.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele