Omakapitali suurus näitab usaldusväärsust
Püsima jäämiseks peab ettevõte kasvama. Olenevalt ettevõttest peaks kasv toimuma kas siis inimeste arvu, bilansimahu, toodangu kvaliteedi vms osas. Või kõigis korraga.
Eestis on arenenud ja areneb ettevõtlus paisu tagant valla pääsenud vee voolujõu sarnaselt. Ilma erivahenditeta liiguvad teises laines olijad võrreldes tipplainerite-ettevõtetega progresseeruvalt aeglasemalt. Selleks, et kasvutempoga kaasas käia, peab firma olema usaldusväärne partner. Ja et seda olla, peab firmal muuhulgas olema optimaalse suurusega omakapital. Eesti majandusoludes peaks omavahendite osa kohustustest olema umbes 20--30%.
Omakapitali osakaal on ettevõtetel olenevalt riigist või majandusharust erinev. Tavaliselt jäävad need vahemikku viiendik kuni pool kohustustest. Loomulikult ei ole olemas kindlat etaloni. Ent selge on see, et hulgifirma, kelle bilansis istub üle 90% võõrvahendeid, tulevik on teistega võrreldes üsna tume.
Tume tulevik seisneb näiteks selles, et panka kasvõi lühiajalist krediiti nõudma minnes pakub panga laenujuht küll viisakalt istet, ent pärast firma bilansi nägemist on vastus taotlusele jahedalt äraütlev. Sama tooni võivad hakata kasutama ka firma kaubatarnijad, järelmaksuga kaupa pole ettevõttel võimalik enam soetada.
Omavahendite osa on võimalik suurendada mitmeti. Lihtsaim viis on suurendada kasumit ning osa sellest reinvesteerida. Ent kasumi kasvamise tempo ei pruugi olla piisav. Lisaks võivad ettevõtte omanikud näiteks emiteerida aktsiaid, investeerides aktsiate osturaha firmasse. Samas on tulevikule mõeldes võimalik korraldada nn fondiemissiooni, see tähendab suurendada aktsiakapitali omakapitali teiste osade, näiteks kasumi arvel. Seejuures ei pruugigi emiteerida uusi aktsiaid, piisab olemasolevate nimiväärtuse tõstmisest.
Aktsiakapitali on võimalik suurendada ka firma kohustuste pööramisel aktsiateks. Kui ettevõte on kellelegi võlgu, siis võla tasumise asemel annab ettevõte hoopis aktsiaid. Ent Eesti ettevõtjal on kummaline kiivus hoida oma ettevõttest eemal teised investeerijad. Samas teisest küljest, miks peaks näiteks Äripäev hakkama sellise reklaamifirma aktsionäriks, kes ei suuda oma võlga tasuda. Selline aktsiakapitali tõstmine ei saa tõenäoliselt kuigi populaarseks.
Üsna lihtne on leida omavahendeid mingite lühiajaliste investeeringute, näiteks väärtpaberite ümberhindamisest. Ettevõtte kasumisse minev tulu saadakse investeeringu soetamishinna ja hetke turuhinna vahest. Vähemkasutatavaid võimalusi omakapitali suurendamiseks on veel mitmeid.
Lisaraha otsimise algajend ehk vajadus tagada firmale usaldusväärsus nii pankade kui ka teiste äripartnerite silmis on ilmne. Lähiaegadel peab muutuma ka ebanormaalne olukord, kus ärimehe nimi maksab rohkem kui firma bilansinäitajad. Hea, usaldusväärse ja tuntud nimega, ent langenud ärimeeste nimekiri on üsna pikaks veninud.