- OMX Baltic0,06%299,13
- OMX Riga0,05%892,37
- OMX Tallinn−0,06%2 055,09
- OMX Vilnius0,32%1 206,25
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,28%8 879,11
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,57
- OMX Baltic0,06%299,13
- OMX Riga0,05%892,37
- OMX Tallinn−0,06%2 055,09
- OMX Vilnius0,32%1 206,25
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,28%8 879,11
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omakapitali suurus näitab usaldusväärsust
Püsima jäämiseks peab ettevõte kasvama. Olenevalt ettevõttest peaks kasv toimuma kas siis inimeste arvu, bilansimahu, toodangu kvaliteedi vms osas. Või kõigis korraga.
Eestis on arenenud ja areneb ettevõtlus paisu tagant valla pääsenud vee voolujõu sarnaselt. Ilma erivahenditeta liiguvad teises laines olijad võrreldes tipplainerite-ettevõtetega progresseeruvalt aeglasemalt. Selleks, et kasvutempoga kaasas käia, peab firma olema usaldusväärne partner. Ja et seda olla, peab firmal muuhulgas olema optimaalse suurusega omakapital. Eesti majandusoludes peaks omavahendite osa kohustustest olema umbes 20--30%.
Omakapitali osakaal on ettevõtetel olenevalt riigist või majandusharust erinev. Tavaliselt jäävad need vahemikku viiendik kuni pool kohustustest. Loomulikult ei ole olemas kindlat etaloni. Ent selge on see, et hulgifirma, kelle bilansis istub üle 90% võõrvahendeid, tulevik on teistega võrreldes üsna tume.
Tume tulevik seisneb näiteks selles, et panka kasvõi lühiajalist krediiti nõudma minnes pakub panga laenujuht küll viisakalt istet, ent pärast firma bilansi nägemist on vastus taotlusele jahedalt äraütlev. Sama tooni võivad hakata kasutama ka firma kaubatarnijad, järelmaksuga kaupa pole ettevõttel võimalik enam soetada.
Omavahendite osa on võimalik suurendada mitmeti. Lihtsaim viis on suurendada kasumit ning osa sellest reinvesteerida. Ent kasumi kasvamise tempo ei pruugi olla piisav. Lisaks võivad ettevõtte omanikud näiteks emiteerida aktsiaid, investeerides aktsiate osturaha firmasse. Samas on tulevikule mõeldes võimalik korraldada nn fondiemissiooni, see tähendab suurendada aktsiakapitali omakapitali teiste osade, näiteks kasumi arvel. Seejuures ei pruugigi emiteerida uusi aktsiaid, piisab olemasolevate nimiväärtuse tõstmisest.
Aktsiakapitali on võimalik suurendada ka firma kohustuste pööramisel aktsiateks. Kui ettevõte on kellelegi võlgu, siis võla tasumise asemel annab ettevõte hoopis aktsiaid. Ent Eesti ettevõtjal on kummaline kiivus hoida oma ettevõttest eemal teised investeerijad. Samas teisest küljest, miks peaks näiteks Äripäev hakkama sellise reklaamifirma aktsionäriks, kes ei suuda oma võlga tasuda. Selline aktsiakapitali tõstmine ei saa tõenäoliselt kuigi populaarseks.
Üsna lihtne on leida omavahendeid mingite lühiajaliste investeeringute, näiteks väärtpaberite ümberhindamisest. Ettevõtte kasumisse minev tulu saadakse investeeringu soetamishinna ja hetke turuhinna vahest. Vähemkasutatavaid võimalusi omakapitali suurendamiseks on veel mitmeid.
Lisaraha otsimise algajend ehk vajadus tagada firmale usaldusväärsus nii pankade kui ka teiste äripartnerite silmis on ilmne. Lähiaegadel peab muutuma ka ebanormaalne olukord, kus ärimehe nimi maksab rohkem kui firma bilansinäitajad. Hea, usaldusväärse ja tuntud nimega, ent langenud ärimeeste nimekiri on üsna pikaks veninud.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele