Täna saab turul olla edukas vaid see ettevõtja, kes valdab kõige paremini informatsiooni seaduste, kaupade, hindade, uute trendide, laenude saamise, konkurentide võimaliku käitumise, kindlustamisvõimaluste jms kohta. Kes võtab vaevaks nende asjadega kursis olla, see suudab tublisti vähendada ettevõtlust kummitavaid riske ja selle kaudu vältida tarbetut sebimist riigi- ja pangakontorites. Ja mis veel kõige tähtsam, info valdamine säästab palju investeeringuteks vajalikku raha.
Suure osa firmade pankrotistumise tegelik põhjus on napid teadmised sellest ärialast, millel tegutsetakse. Info puudumine või oskamatus seda igapäevases töös rakendada viib tupikusse, kust pahatihti ei nähtagi väljapääsu. Ometi võib lahendus olla lausa käeulatuses mõne voldiku, ajalehe või bro?üüri veergudel.
Eesti riik ei ole eriti palju vaeva näinud selleks, et ettevõtlikud kodanikud oleksid informeeritud ja nõustatud. Et tekiks harjumus ennast ärialaselt asjadega kursis hoida. Võru poepidaja või köögiviljakasvataja saab tihti vajalikest laenudest ja soodustustest teada alles siis, kui need on juba ammendatud. Sama käib ka mitmesuguste seaduste ja määruste kohta, mille olemasolu tuleb päevavalgele vaid siis, kui aktsiisi- või maksuameti inspektor uksele koputab. Nii külvatakse umbusaldust riigi ja ettevõtja vahele, mille tulemusena üritatakse abi saada mujalt, näiteks Äripäevast. Aga Äripäev ei pea täitma majandusministeeriumi, äriregistri või maksuameti funktsioone.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisest küljest tahab Eesti ettevõtja olla ise tark. Ta ei kannata, kui kiputakse kõrvalt õpetama. Õpetamine tundub talle kellegi soovina tema ärisaladustesse ja isiklikku ellu tungida.
Edu tagamiseks vajab ette-võtlus rohkem infot ja ette-võtja peab olema aldis seda hankima ning arvestama.