10. märts 1996
Jaga lugu:

Balti torujuhtmesüsteemi võimalikkusest

Balti torujuhtme idee on seotud Arhangelskist põhja poole jääva Timaani-Pet?oora naftaleiukoha hõlvamisega. Selle Komi territooriumile jääva leiukoha naftavarudeks hinnatakse 400 miljonit tonni. Venemaa valitsusega sõlmitud kokkuleppe kohaselt on loodud rahvusvaheline konsortsium Timan Pechora Company, mille aktsionärid on Texaco (24%), Exxon (24%), Amoco (16%), Norsk Hydro (16%) ja Rosneft (20%).

Projekti koguinvesteeringud ulatuvad 4,4 miljardi dollarini. Need peavad ära tasuma 5--6 aastat pärast ehitustööde algust. Aastas on kavas hakata sealt eksportima 25 miljonit tonni naftat.

Timaani-Pet?oora naftaleiukoha hõlvamine on võimalik üksnes juhul, kui sealt saab naftat suhteliselt soodsalt sadamasse transportida. Seepärast on projekti üks olulisemaid koostisosi naftajuhtmete ja -terminaalide ehitamine. Läbitöötamisel on kaks alternatiivi: Põhjavärav ehk naftajuhtme rajamine Barentsi mereni ja Balti variant, mis näeb ette luua olemasolevate ja uute naftajuhtmete alusel Balti naftajuhtmesüsteem.

Põhjavärava varianti pooldavad konsortsiumis osalevad ameeriklased ja norralased, kes peavad selle suurimaks plussiks sõltumatust senisest Venemaa torujuhtmesüsteemist. Puuduseks on aga ehitamise äärmiselt rasked geoloogilised tingimused. Seda lahendust toetab ka hiljuti põhjapiirkondi külastanud peaminister Viktor T?ernomõrdin.

Balti varianti pooldavad eelkõige Vene firmad ning eriti üha tugevnev KomiTEK.

Eelmise aasta 20. septembril toimus Moskvas 33 firma esindajate osavõtul nõupidamine, kus arutati Venemaa Balti naftajuhtme projekti. Kiideti heaks AK Transnefti kontseptsioon, mille koostisse kuulub Kiri?ist Soome laheni ulatuv transpordisüsteem.

Loodud on töörühm, kuhu kuuluvad teiste hulgas Conoco, Amoco, Neste, Trans-nefti KomiTEKi jt esindajad ning mille tööd koordineerib Transnefti president S. Ter-Serkisjants. Käib aktiivne lobby

Venemaa ministeeriumides on alustatud lobbytööd Balti naftajuhtmesüsteemi võimalike variantide läbisurumiseks.

Rahvuslikult meelestatud ringkonnad soovivad nafta- juhtme rajada Primorskis või Batareinajas, kuid see on üks kallimaid variante.

Soome Neste esindajad soovitavad pikendada Kiri?i--Primorski lõigu kuni Porvoo sadamani või üldse loobuda Primorski sadama väljaehitamisest ja kasutada üksnes Porvoo sadamat.

Sel juhul teeks Neste lisainvesteeringuid ning saaks kasutada Porvoo ajakohast naftatöötlemistehast.

Konkureeriva variandi järgi tuleks trass Läti Ventspilsi sadamasse. Siis oleks juhe palju pikem ning läbiks mitut riiki -- Venemaad, Valgevenet, Lätit, Leedut.

Lõpuks on küllaltki konkurentsivõimeline Eesti variant. Selleks tuleks taaselustada viimastes poliitilistes heitlustes unustusehõlma vajunud projekt, mille kohaselt kulgeks nafta- ja naftasaadustejuhe Kiri?ist Muuga sadamasse. Süvendamise korral saaks Muuga sadama kaudu aastas edasi toimetada kuni 25 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi.

Majanduslikult oleks see kõige efektiivsem variant. Lisaks sellele saaks peajuhtmest tõmmata harujuhtmed Soome lahe Vene sadamatesse ning ka Paldiski sadamasse.

Naftatransiit üksi tooks Eestile aastas sisse 150 miljonit dollarit.

Kuid selle alusel võiks Eestis rajada ka moodsa naftatöötlemistehase, mis saaks tarnida kvaliteettooteid Balti riikide, Valgevene ja Loode-Venemaa turule.

Kuid et see teoks saaks, tuleks ükskord Venemaaga lahendada poliitilised probleemid, millest suurimat kasu lõikavad Eesti sõbrad ja konkurendid -- naaberriigid.

Teiseks tuleks Eestil kiiresti ametlikult esitada omapoolsed Balti naftajuhtmega seotud ettepanekud Venemaa keskasutustele ja Balti naftajuhtme töögrupile ning luua head suhted Komi vabariigi, firma KomiTEK ning Peterburi linna ja oblasti asjaomaste struktuuridega.

Lähtudes sellest, et ameerika investoritele kuulub Timan Pechora Companys aktsiate kontrollpakk, oleks otstarbekas aktiivselt tutvustada neile Eesti variandi eeliseid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum