Ekspordiagentuuri loomine on alles küsitav

Tamsar ütles, et tema arvates pole mõtet luua uut riiklikku agentuuri, mis tutvustaks Eestit kui investeerimismaad, ja jätta ekspordiga tegelemine teisele agentuurile. «Riik ei peaks mitte mingil juhul tegelema sellega, millega võivad tegeleda eraõiguslikud organisatsioonid, nagu kaubandus-tööstuskoda, ekspordinõukogu, EVEA või erialaliidud,» kinnitas Tamsar.

Ekspordinõukogu direktori Paul Gorbovsky sõnul tuleks uue organisatsiooni ülesanded väga täpselt määratleda, et vältida tegevuse dubleerimist teiste sarnaste organisatsioonidega.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul peaks eraõiguslikele organisatsioonidele jääma äriline tegevus, riikliku organisatsiooni põhifunktsioon on Eesti kui ekspordimaa tutvustamine.

Ratso sõnul oleks ekspordiagentuur uus riiklik organisatsioon, mille tegevuse eesmärgid, sihtgrupid ja -turud on välisinvesteeringute agentuurist erinevad. «Ekspordiagentuuri ülesanne võiks olla Eesti ekspordivõimaluste tutvustamine välismaal, turu-uuringud, informatsiooni kogumine välisturgude kohta, sektoriuuringud meie kõige perspektiivsematest kaubagruppidest ning kaubandusesindajate võrgu loomine,» ütles Ratso.

Asekantsleri sõnul läheks ekspordiagentuurile üle osa valdkondi, mis praegu on majandusministeeriumi tegevusalas. Ta lisas, et saatkondade juurde võiks luua ka kaubandusesindaja koha, kelle ülesandeid täidavad praegu majandus- ja kaubandusnõunikud. Ratso sõnul saaksid kaubandusesindajad põhilise sissetuleku teenuste arvel, kuid tegevuse alustamise perioodil peaks ka riik neid toetama.

Ratso lausus, et ekspordiagentuuri saaks luua riikliku ekspordi arendamise programmi raames Phare raha toetusel. Ta lisas, et Eestile eraldatakse Phare programmi raames praeguste kavade kohaselt 3,8--4 miljonit ECUd (56,2--59,2 mln krooni) neljaks aastaks.

Ekspordi krediteerimiseks ja garanteerimiseks on Eesti valitsus selleks aastaks eraldanud 32 miljonit krooni, millele lisandub 11 miljonit krooni ekspordi toetuseks.