26. märts 1996
Jaga lugu:

Metsaäris on karm konkurents

Vastab ASi Mets ja Puu tegevdirektor Anders Kondrup

See ei ole ainult Eestis. Eestis on kriis, sest te ei suuda eksportida nii palju paberipuud, kui raiute. Paberipuu nõudlus ja hind on vähenenud, sest kõik Rootsi tootjad on toormega üleküllastunud. Seetõttu on Eestis ja siinsetel puiduvarujatel raske olukord.

Võime vaid loota, et pärast langust algab taas tõus. Et turuseis paraneb varsti. Selles majandusharus tegutsevad ärimehed ennustavad, et 1997. aasta on tõusu alguse aasta, mil nõudlus esmakordselt suureneb. Sellega seoses on oodata ka taas puidu hinna tõusu.

Ma arvan, et suured paberipuidu ostjad Rootsis maksavad Eestist imporditud puidu eest rohkem kui kohaliku puidu eest.

Siin on mitu põhjust. Üks põhjus on selles, et nad soovivad alternatiivi kohalikule turule. Nad ei taha täielikult sõltuda kohalikust pakkujast. Seega on oluline hoida lahti mitu kanalit puitmaterjali varumiseks.

Rootsi paberitootjad impordivad puitu ka Lõuna-Ameerikast. Loomulikult liigub ka impordikõver kaasa majandusharu üldise tsüklikõveraga.

Kindlasti on teisigi argumente, miks maksta rohkem imporditud toorme eest.

Alustasin tööd Eestis 1992. aastal. Kogu selle aja olen kuulnud räägitavat tselluloositehasest.

Ma ei ole selles küsimu-ses väga kodus, kuna tegelen puidu varumisega. Võin aga oma kogemustest kinnitada, et kui ärimehed räägivad uue tselluloositehase ehitamisest, siis täna peab see konkurentsis püsimiseks olema piisavalt suur, tootmisvõimsusega vähemalt 300 000 tonni aastas.

Selline tehas vajab toormena 1,5 miljonit tihumeetrit puitmaterjali.

Siin on ka üks valupunkt. Kas õnnestub varustada sellist tehast pidevalt puiduga. 1995. aastal raiuti Eestis neli miljonit tihumeetrit metsa, millest ümarpalk ja paberipuu moodustavad kokku 2,5 miljonit tihumeetrit.

Selgitan lihtsalt, see on konkurents. Sellega on kõik öeldud. Põhilised Eesti puiduettevõtted sõltuvad Rootsi ja Soome paberipuu ostjatest täpselt samuti kui meie. Seega võib öelda, et nad sõltuvad sellest rahast täpselt samamoodi kui Mets ja Puu.

Vaatame aga saeveskeid. Nii Eestis kui Lätis on pisikesi saeveskeid, millel on raske areneda tulevikus. Nad on väikese tootlikkusega ja ei tooda piisavalt raha reinvesteeringuteks uude tehnoloogiasse ja nii edasi. Ma arvan, et see on täiesti loomulik areng, mis tuleb nii või teisiti üle elada.

Meie emafirmal Thomestol on tütarettevõtete kaudu ka Venemaa turu kogemus.

Toome võrdluse. Venemaal on piiramatud metsavarud, aga eksport on oluliselt vähenenud, sest transpordi hind on tõusnud kohutava kiirusega. See kahekordistub iga kolme kuu järel. Probleemi on tekitanud ka riik hinna reguleerimisega, mis ab-soluutselt ei vasta turusituatsioonile.

Iga kord, kui raudteetariifid tõusevad, lüheneb kaugus, kust on mõttekas transportida. Praegu, kui tahad püsida konkurentsis, võid lubada transporti 300 kilomeetri raadiuses Peterburi ümbruses. Kolm aastat tagasi oli võimalik vedada veel tuhande kilomeetri raadiuses Peterburist.

Teine probleem. Venemaal jõustus kasepaberipuu ekspordimaks, mistõttu eksport seiskus, kuni nad seaduse tühistasid. Ma näen sama tendentsi praegu Eestis.

Muidugi, see on meile hoop. ASil Mets ja Puu on 13 pikemat metsaveokit. Oleme investeerinud sarnastesse masinatesse, mida kasutame Soomes ja Rootsis.

Üks võimalus on viia Eesti maanteedelt need uued autod ära ja asendada liikluseeskirjas lubatud autodega. Väiksemate autode kasutamisega tõuseb aga puidu transpordihind Kesk-Eestist Tallinna sadamasse ligi 50 krooni tihumeetrilt. Kõrgema hinna peab kinni maksma metsa müüja.

Me peame saama veod metsast saeveskitesse lühemaks. Loomulikult peame vaatama üle eksportpuidu vedude pikkuse sisemaal, aga peame otsima ka teisi võimalusi.

Üks tee on vahetada oma Volvod Thomesto Läti tütarettevõtte Kamaz-veokitega.

Emafirma Thomesto OY on registreeritud Helsingis. Rootsi tütarfirma kannab nime Thomesto Sverige AB. Thomesto Sverige üks haru tegeleb metsavarumisega. Selleks on loodud tütarettevõtted, AS Mets ja Puu Eestis, AO Onega Forest ja AO Ladoga Forest Venemaal, Silva Ltd Lätis ning Girinis Ltd Leedus. Palgitöötlemisega tegeleb Eestis ASile Toftan kuuluv Sõmerpalu saeveski, kus Thomesto Sverigel on 40protsendiline osalus.

Thomesto Sverige eelmise aasta raiemaht oli ligi kaks miljonit tihumeetrit metsa, sellest veidi üle poole langes tütarettevõtetele. Eestis töötasime üles 300 000 tihumeetrit. Meie suurimad ostjad on Sõmerpalu saeveski, kontsernid MoDo ja Stora Rootsis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum