31. märts 1996
Jaga lugu:

Aasta üllataja

«Mulle on juba praegu tehtud selline pakkumine, milline tehakse ainult üks kord elus.»

Sündinud: 21. septembril 1964

Abielus, lapsi ei ole.

Haridus: 1984 lõpetas cum laude Tallinna polütehnikumi,

1992 Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia ja arvutisüsteemide eriala.

Karjäär: 1983--1984; 1986--1990 ENSV autotranspordi ja maanteede ministeeriumi arvutuskeskuses operaator, insener-elektroonik.

1990--1991 ENSV TA küberneetika instiduudis insener-programmeerija.

1991--1992 TTÜ üliõpilasvalitsuse esimees.

1992 ESDP sekretär.

1992--1994 riigikogu asendusliige.

1994--1995 riigi maksuameti peadirektor.

1995. a detsembrist alates ASi EK ökonoomikadirektor.

EK ökonoomikadirektoriks valitud Ardo Ojasalu soovitab ASil Svergos, kes eelmises erastamisvoorus vaatamata parimale pakkumusele Esoilist ilma jäid, pillid rahumeeli kokku pakkida või siis mõne uue pakkumusega ühineda. «Ma arvan, et seekord tulevad mõned uued pakkujad juurde,» viitab Ojasalu ühele suuresti väliskapitalil põhinevale investorile ja ühele kohalikule huvigrupile, kes seni on mängu eemalt jälginud.

Kui konkursi peaks võitma AA-Õligrupp, kirjutab EK ökonoomikadirektor koheselt lahkumisavalduse. «Olen nende firmadega juba oma teises elus kokku puutunud,» ei ole ta taaskohtumisest huvitatud. Pigem huvitab teda EEA erastamisloogika. Esoiliga koos erastatav EK vajab küll uut kapitali, ent selle hankimiseks oleks tunduvalt mõistlikum emiteerida aktsiaid. Arvestades, et EK aastane kasum oli aktsiakapitalist kümme korda suurem, ehk 1000% dividende, võiks aktsiaid müüa nominaalhinnast mitusada korda kallimalt.

«Sel ajal ei olnud ma veel mingi maksuspetsialist,» vastab Ojasalu neile, kes ei mõista, miks mees eraäri asemel maksuametisse läks. Et riigile raha sisse tuleks, hakkas Ojasalu maksuametile kujundama õudselt tigeda koera imagot. «Tegelikult ei ole ma üldse kuri inimene, aga see oli minu roll,» imestab Ojasalu uue maksuameti peadirektori Kalev Järvelille leebuse üle. «Ma ei tea, kas lihtsalt pugemiseks või komplimendi tegemiseks, aga mitmed ärimehed ütlevad, et hakkasid paremini maksma.»

Pärast peaministri septembrikuist kõnet Ojasalu enam ei rabelenud. «Vähi urises ja teatas, et olen kõige ebakompetentsem riigiametnik, ta pole küll minuni jõudnud, aga küll jõuab,» meenutab Ojasalu peaministri pahameelt, kui ta julges arvata, et maamehi käibemaksust vabastada ei saa, vabastada võib mõne kauba või teenuse. Ärritunud rahandusminister Mart Opmann asus Ojasalu kohvreid pakkima, toppides sinna ka maksuameti ettekirjutuse Ösel Foodsile.

Oma 1,5 aasta tööd kokku võttes nimetab Ojasalu kolme suuremat projekti. Olulisim oli tema jaoks infoprojekt: enam pole iga maksu jaoks eraldi andmebaasi, vaid maksumaksja andmebaasis on andmed iga maksu kohta. Teine projekt tõi sisse uued kontrollmetoodid ja arendas rahvusvahelisi suhteid. «Näiteks nüüdki on siin Rootsi maksuametnikud, kes kontrollivad neid Eesti firmasid, kel sidemed rootslastega,» on Ojasalu töö kandnud vilja. Kolmas projekt oli seotud struktuurilise ümberkorraldamisega: ühendati Sillamäe, Kohtla-Järve ja Ida-Viru maksuamet, töötati välja maksuameti töö hindamise alused jms. Kuigi Ojasalu nendib, et maksuametis võiksid tööl olla suuremate teadmistega inimesed, siis nende nirust palka arvestades peab ta neid fanaatikuteks.

Ojasalu enda palk tõusis ametivahetusega vähem kui kaks korda. «Aga sissetulek suurenes üsna palju,» lisab EK ökonoomikadirektor, kes on registreerinud end maksukonsultatsioone andva füüsilisest isikust ettevõtjana. Ta on üks osanikest 100 000kroonise aktsiakapitaliga viie omaniku firmas IMG, mis tegeleb investeeringute juhtimisega ja hakkab tegelema äriinformatsiooni töötlemisega. Minevikust meenutab EK ökonoomikadirektor avala lõbususega oma esimest töökohta teenindusmaja juuksurisalongis, aga oma tulevikuplaane ta veel ajakirjandusele ei avalda: «Mulle on tehtud selline pakkumine, milline tehakse ainult üks kord elus.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum