Eelmisel kuul sõlmitud kokkuleppe kohaselt rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) nõustus Venemaa alates 1. aprillist poole võrra alandama eksporditariife toornaftalt ja need 1. juuliks kaotama.
Venemaa asemajandusminister Sergei Vassiljev ütles eelmisel nädalal, et heaks on kiidetud naftaaktsiisimaksu tõus ja ning uus torujuhtme kasutusmaks.
Aktsiisimaksude tõus 72 000 rublani tonni pealt tähendab praeguse määra kahekordistamist ning ületab kaugelt senised prognoosid aktsiisimaksu tõusust 55 000 rublani tonni pealt.
1. juulil kehtima hakkava uue torujuhtmemaksu suurus on esialgu teadmata. Interfaxi andmeil on võimalik 25protsendiline tõus praeguselt keskmiselt tasemelt.
Naftaeksportijad kiitsid eksporditariifide kaotamise heaks, kuid on kavandatava kompensatsiooni suhtes pessimistlikud.
«Tariifid kaotati ekspordi efektiivsuse tõstmiseks. Võib-olla see nii ongi, kuid kompensatsioon seab löögi alla tootjad ning kodumaised tarnijad. Näeb nii välja, et valitsus ei taha oma rahast loobuda,» ütles Venemaa naftaeksportijate liidu asedirektor Jevgeni Samoilov.
Naftaekspordi tariifidest üksi laekus Venemaa valitsusele eelmisel aastal 10,2 triljonit rubla (2,1 mld dollarit). Tariifide kaotamine oli üks peamisi IMFi 10,2 mld dollarilise laenu tingimusi.
Interfaxi teatel ütles tundmatuks jääda soovinud ametnik, kel on tihedad sidemed naftakompanii Lukoil juhatusega, et uued maksud võtavad kompaniilt kaks korda nii palju raha kui ekspordimaksu kaotamisest tulenev positiivne efekt. Hinnang aga oli koostatud lähtudes eeldusest, et aktsiis tõuseb 55 000 rublani tonni pealt. REUTER-ETA