Riigi viljasalve peadirektor Ago Soots tunnistas, et tegu ei ole mitte erakorralise oksjoniga, vaid sellised oksjonid muutuvad edaspidi tavapäraseks.
«Kuigi taoline oksjon toimub esimest korda, on loomulik, et riigireservis tuleb kolme aasta vanune teravili ümber vahetada,» selgitas Soots.
«Sellised oksjonid hakkavad toimuma iga aasta esimesel poolel, ajal, mil oma saak hakkab salvedes lõppema ning on võimalik teravilja hinnatõusu siseturul tagasi hoida,» lisas Soots.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sootsi sõnul on oksjoni ostu-müügilepingus punkt, mis keelab ostetud vilja eksportida. «Selline kitsendamine on vajalik, et stabiliseerida maailmaturuhindade mõju,» selgitas Soots.
Kõnealust otsust on kritiseeritud eelkõige seetõttu, et kardetakse jahu- ja pagaritööstusettevõtete suhteliselt head organiseeritust, mis võib viia hinnakokkulepeteni.
Teravilja liiga madal hind oksjonil mõjub haavavalt kohalikele põllumeestele, sest oksjonist saadavat raha kasutatakse teravilja ostuks sügisel.
«Liiga madalaid oksjonihindu välistavad juba majandus- ja põllumajandusministeeriumiga kooskõlastatud alghinnad,» kinnitas Soots.
«Ma usun, et hind oksjonil tõuseb, kuid muidugi mitte maailmaturu tasemele,» lisas ta.
Riigi viljasalve käsutuses on kokku 60 miljonit krooni riigieelarvest, eelmise aasta kasutamata jääkidest ja oks-jonitel kogutavast summast kogunenud raha, millest peaks viljasalve peadirektori hinnangul jätkuma kogu Eesti toiduteravilja kokkuostuks.
«Meil on piisavalt vahendeid, et osta kokku peaaegu kogu toidunisu või rukis,» kinnitas Soots. «Me arvame, et sellest võib üle 30 000 tonni vilja kokku osta.
«Tänaseks on viljasalv sõlminud lepinguid üle 12 000 tonni teravilja kokkuostuks. Oleme juba ligi seitse miljonit krooni välja maksnud teravilja ostu eelfinantseerimiseks,» ütles Soots.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maailmaturul on teravilja hind hakanud tavaliselt langema juunis.
Arvestades aga toiduvarude vähesust, prognoosivad eksperdid sellel aastal jätkuvalt kõrgeid hindu.
«Olulist hindade langust ei tule ja ma arvan, et see on soodus meie põllumeestele,» kinnitas Soots. «Prognoosides käesoleva aasta saaki, võib öelda, et talivilja osas oli rukki külvipind suhteliselt tagasihoidlik, kuid oodata on siiski head saaki.»
«Toidunisu osas näitavad praegused andmed ja prognoosid, et külvipind suureneb, sest väga paljud talunikud ja majandid varuvad seemet,» lisas Soots. «Praegu on soodne teravilja kasvatada, sest maailmaturuhinnad on kõrged ja see avaldab mõju ka meie teravilja kokkuostuhindadele. Soovitan põllumeestele, et nad võtaks viimased abinõud tarvitusele just suvinisu kasvatami- seks.»