Modemist e-maili ja Internetini

On veel üks punkt, mida tasuks esile tuua. Nimelt on kõik tavamodemid mõeldud kasutamiseks viisil, kus luuakse ühendus, seejärel ollakse jupp aega ühenduses, ja siis lõpetatakse ühendus.

See on kindlasti väga mõnus juhul, kui me helistame oma Interneti-teenuse pakkujale, loeme sealses masinas läbi saabunud kirjad, kolame veidi web'i peal ringi -- lühidalt, kui me oleme mingi eemal asuva arvuti terminaaliks.

Aga oletame, et meil on vaja hankida kusagil maailmas asuvast andmebaasist vastus mingile pakilisele küsimusele; või on kullerpostifirma autojuhil vaja kanda ette saadetise kohaletoimetamisest -- mõlemal puhul oleks vaja luua ühendus, saata väike kogus informatsiooni, võib-olla võtta vastu lühike vastus, ja seejärel lõpetada.

Tavaliste modemite puhul võiksime arvestada näiteks 30 sekundiga, enne kui modemid on omavahelise suhtluse nüanssides kokkuleppele jõudnud. Seejärel pidada tubli viis sekundit andmevahetust, et kohe jälle toru hargile panna.

Mis siis teha? Lahenduseks oleks see, kui teie arvuti küljes olev modem piiksatab sobival hetkel eetrisse infopaketi, mis kulgeb omasoodu adressaadini. Vahetevahel liiguvad aga eetris teile määratud paketid, mis tuleb loomulikult kinni püüda.

Nii töötavad näiteks pakettraadiovõrgud, millega USAs väidetakse kaetud olevat 85--90% «äripiirkondadest», milleks loetakse üldjuhul suuremaid linnu.

Tavaliste modemitega hakkab vahest ka meil Eestis varsti konkureerima ISDN-võrk ehk digitaalne telefonivõrk (mitte segamini ajada praeguse toonvalimise ja digitaal-telefonikeskjaamadega, mida tihti ekslikult digitaalseks telefoniks nimetatakse), kus kaablitasandil liikuv on alati digitaalne ja ka keskjaamad sellega vastavalt käituvad. See tähendab hoopis kõrgemaid andmeedastuskiirusi ja märksa lühemat aega ühenduse loomiseks.

Seniks aga -- vana hea telefonitraadi-modem. Vaatamata sellele, et eesti keele toega Office 95 arvab, et «modem» peab kindlasti kirjaviga olema, ja et ülalpool on püütud selgitada, mis kõik võiks teisiti olla -- vaadates hindu, mõeldes võimalikele rakendustele ja tuletades meelde, et üks kaasaegne operatsioonisüsteem võiks suuta võrgutööd arendada ka üle kõige tavalisema modemiühenduse. Seda enam, et enamik jutuksolnust on Eesti tavakasutajast veel piisavalt kaugel, et ta modemit ostes oma investeeringu õigustatuses ei peaks kahtlema.