9. aprill 1996
Jaga lugu:

Modemist e-maili ja Internetini

Vaatamata sellele, et juuresolev modemite hinnapakkumise tabel tundub koosnevat põhiliselt «V.»-lühenditest, näeb modem ise üsna maine välja. Kusjuures ma pean tunnistama, et vaatamata suure hulga «V.»-omadusste lisandumisele näeb minu masinas olev 14400bps (bits per second ehk bitti sekundis) USR Sportster välja üsna samamoodi, kui minu esimene 1200bps modem aastal 1990 (väike vahemärkus: kasutan siin ja edaspidi 4-kohalisi aastanumbreid, ja sugugi mitte juhuslikult -- lähemalt Kompuuter-messi erinumbris).

Modemi tööks on hoolitseda, et andmejada, mis on loomulikult digitaalsel kujul, saaks läbi analoog-kanali saadetud. Seejuures tuleb tunnistada, et tänases pakkumises olevad modemid on vaid osa võimalikest, sest lisaks igapäevasele telefonitraadile võib tekkida soov andmeühendust pidada veel mitmel muul moel. Alustaks näiteks nn üüriliine teenindavatest modemitest.

Üüriliin on reeglina telefonifirma käest üüritud juhtmepaar kahe ühendust vajava koha vahel ja on hea juhul, kui on vaja pidevat ja võrdlemisi kiiret ühendust. Siis raadiomodemid, mis sobivad kahe punkti vahelise ühenduse loomiseks juhul, kui telefoni- või üüriliini ei saa/ei tasu kasutada või juhul, kui on tegemist liikuva kasutajaga.

On veel üks punkt, mida tasuks esile tuua. Nimelt on kõik tavamodemid mõeldud kasutamiseks viisil, kus luuakse ühendus, seejärel ollakse jupp aega ühenduses, ja siis lõpetatakse ühendus.

See on kindlasti väga mõnus juhul, kui me helistame oma Interneti-teenuse pakkujale, loeme sealses masinas läbi saabunud kirjad, kolame veidi web'i peal ringi -- lühidalt, kui me oleme mingi eemal asuva arvuti terminaaliks.

Aga oletame, et meil on vaja hankida kusagil maailmas asuvast andmebaasist vastus mingile pakilisele küsimusele; või on kullerpostifirma autojuhil vaja kanda ette saadetise kohaletoimetamisest -- mõlemal puhul oleks vaja luua ühendus, saata väike kogus informatsiooni, võib-olla võtta vastu lühike vastus, ja seejärel lõpetada.

Tavaliste modemite puhul võiksime arvestada näiteks 30 sekundiga, enne kui modemid on omavahelise suhtluse nüanssides kokkuleppele jõudnud. Seejärel pidada tubli viis sekundit andmevahetust, et kohe jälle toru hargile panna.

Mis siis teha? Lahenduseks oleks see, kui teie arvuti küljes olev modem piiksatab sobival hetkel eetrisse infopaketi, mis kulgeb omasoodu adressaadini. Vahetevahel liiguvad aga eetris teile määratud paketid, mis tuleb loomulikult kinni püüda.

Nii töötavad näiteks pakettraadiovõrgud, millega USAs väidetakse kaetud olevat 85--90% «äripiirkondadest», milleks loetakse üldjuhul suuremaid linnu.

Tavaliste modemitega hakkab vahest ka meil Eestis varsti konkureerima ISDN-võrk ehk digitaalne telefonivõrk (mitte segamini ajada praeguse toonvalimise ja digitaal-telefonikeskjaamadega, mida tihti ekslikult digitaalseks telefoniks nimetatakse), kus kaablitasandil liikuv on alati digitaalne ja ka keskjaamad sellega vastavalt käituvad. See tähendab hoopis kõrgemaid andmeedastuskiirusi ja märksa lühemat aega ühenduse loomiseks.

Seniks aga -- vana hea telefonitraadi-modem. Vaatamata sellele, et eesti keele toega Office 95 arvab, et «modem» peab kindlasti kirjaviga olema, ja et ülalpool on püütud selgitada, mis kõik võiks teisiti olla -- vaadates hindu, mõeldes võimalikele rakendustele ja tuletades meelde, et üks kaasaegne operatsioonisüsteem võiks suuta võrgutööd arendada ka üle kõige tavalisema modemiühenduse. Seda enam, et enamik jutuksolnust on Eesti tavakasutajast veel piisavalt kaugel, et ta modemit ostes oma investeeringu õigustatuses ei peaks kahtlema.

Kui teil on märkimisväärne osa töökohtadest arvutitega varustatud, tasuks panna käima majasisene e-mail, millele on loomulik jätk selle sidumine Internetiga, et muuta postivahetus globaalseks.

Seejärel ilmneb aga, et hulk stagneerunud kaaskodanikke ikka veel ei oma arvutipostiaadressi -- seega tuleks käima panna pisike faksi-server, mis neile mõeldud korrespondentsi faksi teel kohale lähetaks. Laiskus võtab maad ja leitakse, et äärmiselt mugav on, kui modem ka telefoninumbreid aitaks valida. Aga teie harukontor kusagil ääremaadel?

Ja loomulikult ei tohi unustada, et ka web'i-surfimise rasket tööd ei tee teie eest keegi teine ära. Kes vaataks miljoneid ja miljoneid kentsakaid pildikesi ja loeks, et Joel on naine, kaks last ja kass? Usun, et nimelt siin tuleb appi suur hulk modemiomanikke.

Milline harrastus oleks veel niisama kasulik -- te ei pea ennast liigselt liigutamisega koormama; võite jätta mulje, et tegelete tõsise tööga; omate igati kaasaegset harrastust, millest võib hiljem pubis vestelda; ja mis eriti oluline -- firma peaks suutma selle vaevata kuludesse kanda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum