Eesti räime vastu Läti tursk

ASi Laev juhatuse esimehe Lembit Jõe sõnul maksab praegu Läti vetes tonni tursa püüdmine umbes 1000 dollarit. Mälgu teatel sõlmivad läbirääkimisi pidavad delegatsioonid 1. augustil nii vastastikused kalapüügilepingud kui ka merepiiride lepped.

«Delegatsioonid on jõudnud piiride osas juba põhimõttelisele kokkuleppele,» lisas välisministeeriumi poliitilise osakonna 3. büroo direktor Tago Holsting. Piirikokkulepe on Holstingu sõnul vaid tehnilise vormistamise küsimus. Edasise töö käigus peavad delegatsioonid ette valmistama kalandusalased koostöölepingud ning määratlema vastastikused kalapüügiõigused.

Virtsu Räime kaluriühistu juhatuse esimees Helmut Täht leiab, et Läti ja Eesti vahel sõlmitava lepingu üle, mis lubab lätlastel Ruhnu saare ümbruses räime püüda, oleks võinud nõu pidada ka kaluritega. «Räime on Eestis palju vähemaks jäänud ja kala pisike,» põhjendas Täht.

«Räimetagavara on oluliselt kahanenud,» nõustub ka Lembit Jõe. «See on hullumaja, lätlased võivad räime püüda ja meie mitte,» lisas Jõe.

Mälgu sõnul pole paanikaks põhjust, kuna üleeile õhtul Eesti välisministeeriumi poolt Läti saatkonnale Tallinnas üle antud ajutine kalastuskokkulepe sätestab nii Liivi lahe piirkonna koordinaadid, kus kehtib kalastamise erikord, kui ka erikorra enda. Erikorra järgi võivad piirkonda siseneda ja seal kalastada Lätis registreeritud ja Liivi lahe sadamates baseeruvad kalalaevad, mis vastavad Eesti püügieeskirja nõuetele.

Eesti valitsuse heakskiidetud Eesti ja Läti vaheline ajutine kalastuskokkulepe jõustub Läti-poolse positiivse vastuse saamisel ning kehtib 1. augustini 1996.