• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,1
Korteriostjate peamine probleem eluaseme soetamisel on sageli korteri kõrge hind. Kinnisvara loetakse hinnatuimaks varaks ja kindlaimaks investeeringuks. Kui korterihinnad tunduvad liialt kõrged, on siin kaks peamist põhjust: esiteks madalad sissetulekud, teiseks pikaajaline harjumus saada korter tasuta. Ka kooperatiivkorterite puhul kehtis pikaajaline madala intressiga järelmaksuvõimalus.
Kuigi riik püüdis tasuta eraldatavaid kortereid suunata enamasti majandusharudesse, kus töötingimused olid raskemad ja kortereid sai vaadelda palgalisana, või riigiametite töötajatele, on tasuta korteri saanud pered teistega võrreldes eelisolukorras, seda eelkõige EVPde kasutamise võimaluste poolest.
Eriliselt tunnevad end petetuna nüüdseks tagastatavates majades korteri saanud inimesed, kes püüavad varasemate võimustruktuuride põhjustatud ebaõiglust kompenseerida nõuetega uute võimustruktuuride vastu, näiteks nõuetega munitsipaalkorterite tasuta eraldamise teel.
Vanemaid elamuid aga pole lihtsalt mõtet taolise ruutmeetri maksumusega müüa, arvestades isegi nende amortisatsiooni.
1. praeguste ehitushindadega ehitatud korterite müük on erandlik nähtus (kuna ehitushinna indeks on praktiliselt tarbijahinna indeksiga samal tasemel, ei ole mõtet seda graafikut lisada);
2. elamute müügi käive (m² hind vastavalt kõrgem) on suhteliselt väike; praeguste ehitushindadega elamu ehitamine ja pakkumine turul müügiobjektina ilma konkreetse tellijata on äärmiselt riskantne ettevõtmine;
3. korterituru määrab ostja turg, s.o ostja maksevõime; müüjal on aga võimalik korterit müüa alla tema tegeliku amortiseerunud jääkväärtuse, kuna korter on erastatud põhiliselt erastamisväärtpaberitega, mille turuväärtus on ligikaudu 6--7 korda madalam konverteeritava krooni väärtusest.
Korrelatsioon hinnamuutuse, tarbijahinna indeksi muutuse ja keskmise töötasu muutuse vahel on ühetähenduslikult kõrge, et seda väidet lugeda tõestatuks majandusmatemaatiliste meetoditega: hinnaindeksi ja ruutmeetri korrelatsioon on 0,978, samas suurusjärgus on ka korrelatsioon töötasu ja ruutmeetri vahel.
1. korteriturul osalejatel on korteri hinna muutuse prognoosimisel võimalik abiks võtta ka tarbijahinna indeksi ja töötasu muutuse prognoos;
2. elamuturu prognoosimisel tuleks arvestada eluaseme soetamise piirkasulikkust mikroökonoomilisel tasandil, võrreldes seda sissetulekute normaaljaotusega ning vajalikule sissetulekute tasemele vastava kontingendi uue eluaseme soetajate osatähtsuse tõenäosusega.
Taolised arvestused on teostatavad, kasutades mikroökonoomika ning ökonomeetria vahendeid.
Tõenäosus, et kinnisvaraturul edukalt püsida soovivad firmad tulevikus selliseid põhjendatud prognoose tegema peavad, on küllalt suur.
Korterite hinnad ei ole aga ei kõrged ega ka mada-lad, vaid vastavad korterituru arengule Eesti Vabariigi objektiivses majandussituatsioonis.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele