«Jutte sellest, et ma võiksin Atlantas kasu tuua, on räägitud juba kolm aastat,» selgitab õllemeister tagasihoidlikult. «Pakkumine tehti mulle alles aasta alguses.»
Remmeli väitel ei pakkunud ta ennast ise välja, vaid teda soovitati. Kas ta oleks ka omal kulul olnud nõus Atlantasse sõitma, ei oska Remmel öelda.
Eesti olümpiakomitee peasekretär Gunnar Paal ei näe midagi imelikku, et Saku õlletehase direktor, kes on ka jahtklubide liidu asepresident ja purjetaja Krista Kruuvi sponsor, Atlantasse sõidab.
Varem on olümpiafondi direktor Siim Sukles Äripäevale väitnud, et ühe olümpiadelegatsiooni liikme kulutused Atlantas ulatuvad 60 000 kroonini.
«Asi on selles, et Remmel akrediteeritakse treenerina, selleks ei pea aga tingimata treener olema,» selgitab Gunnar Paal.
Ta lisab, et korrektsuse mõttes oleks küll Remmeli võinud teenindava- või abipersonali nimekirja arvata, sellisel juhul oleks aga tema liikumisvabadus Atlantas piiratud.
Cardo Remmel ise tunnistab, et tema elu on purjetamisega seotud juba lapseeast saadik, avamerejahil on ta Nõukogude Liidu meistersportlane. Kolme aasta eest otsustas Saku õlletehase peadirektor hakata spondeerima purjetaja Krista Kruuvi. «Sponsorsummad tulevad ikka Saku õlletehaselt,» tunnistab Remmel.
Remmeli kandidatuuri Atlantasse sõitva delegatsiooni koosseisu esitas jahtklubide liit. Jahtklubide liidu sekretär Kersti Gregor selgitab: «Cardo Remmel on ju see, kes on teinud võimalikuks Kristal ja üldse kogu purjetamismeeskonnal olümpiani jõuda.»
Otsustamist lihtsustas ka see, et Krista Kruuvi treener Jüri ?ara?kin on Atlantas olümpiamängude korralduskomitee kutsel Finn-klassi paatide peamõõtja.
«Küsisime Kristalt, keda ta kaasa tahaks, tema soovitas Cardo Remmelit, teised selle vastu ei olnud,» jätkab jahtklubide liidu sekretär.
Cardo Remmel märgib, et kindlasti ei vajata teda Atlantas kui majandusinimest, küll aga hakkab ta tegelema kohapeal üleskerkivate küsimustega. «Ilmselt hakkan tegema sedasama, mis 1980. aastal Tallinnas purjeregatti organiseerides,» viitab Remmel.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
Gunnar Paal ei suuda aru saada, millest selline huvi Cardo Remmeli vastu. Igaks juhuks ei jäta ta aga õlletehase juhti kiitmata: «Mõtle ärimeest, kes on nõus kakskümmend päeva oma töö juurest eemal olema ning suvekuumuses veetma.»
Remmel ei paista aga olevat eriti kurb kuuma olümpiailma üle, mis talle tasuta kätte kukkub. Tõsise töömehena ei luba ta endale aga tervet kuud ookeni taga veeta, vaid piirdub ainult kahe nädalaga. «Puhkuse aeg saab mul otsa,» tunnistab Remmel. «Kümme päeva osalen ettevalmistustes ja ootan ära ka kolm-neli starti.»
Remmeli sõnul on Saku õlletehas purjetamist spondeerinud mitmesaja tuhande krooni eest, enamik sellest on läinud Krista Kruuvile. «Praegune leping kestab Kristaga kuni Atlantani,» ütleb ta. «Kuna purjetamine on mulle südamelähedane, siis jätkame selle spondeerimist ka tulevikus.»
Kuigi ei olümpiakomiteele, jahtklubide liidule ega ka Cardo Remmelile tundu sponsori osalemine olümpiamängudel treenerina ebaloomulik, tekitab ajakirjaniku huvi teatud kahtlusi. «Võib-olla on see natuke provotseeriv,» naerab Remmel heatahtlikult küsitlemise üle.