23. mai 1996
Jaga lugu:

Hellitusnimeks Euroopa Robin Hoodi pank

1990. a andis ELi ministrite nõukogu EIB-le mandaadi, mille kohaselt võib too aastas anda Kesk-Euroopa riikidele miljard ECUd laenu. «Põhiliselt suuname oma laenu üleeuroopaliste kommunikatsioonide ja infrastruktuuride ehitamisse,» sõnas EIB asepresident Claes de Neergaard.

Teisalt piirab laenu suurendamist panga juhatuse otsus, mille kohaselt ei tohi EIB väljapoole ELi teha üle 10% oma laenudest. «Nüüd ootame pangas uut mandaati ekskommunistlikele riikidele antavate laenude suurendamiseks. On ju loogiline, et kui ELi poliitiline juhtkond on kinnitanud, et need riigid on ELi uued potentsiaalsed liikmed, siis tuleks nad selle 10protsendilise kvoodi alt ära võtta ja anda neile mingi oma laenumäär. See 10protsendiline lagi ei ole Euroopa integratsiooniprotsessis enam konstruktiivne lahendus.»

Euroopa investeerimispank loodi 1958. a Rooma lepingu alusel ning selle ülesanne oli finantseerida majandusühenduse ühisprojekte. Pangal on president, praegu inglane sir Brian Unwinn, ja seitse asepresidenti. Erinevalt aktsiaseltsi juhtimisest ei toimi nad tegevdirektoritena, vaid kollektiivse juhtkonnana, kellel igaühel on oma piiritletud tegevusvaldkond.

Panga loomise algne mõte oli tagada ELi piires tasakaalustatud areng. See tähendab, et algul andis pank laenu põhiliselt vaesematele piirkondadele. Hiljem on lisandunud keskkonna- ja energiaprojektid. Üks panga eesmärk on Euroopa tööstuse konkurentisvõime parandamine, milleks finantseeritakse ettevõtteid otse või pankade kaudu.

1995. aastal andis AAA-reitinguga EIB kokku laenu 21,4 miljardit ECUd, millest 12,1 miljardit kulus regionaalse arengu edendamiseks põhiliselt toetuspiirkondades, 7,3 miljardit üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiaülekandevõrkude rajamiseks ning 3,4 miljardit ECUd keskmiste ja väikefirmade edendamiseks.

EIB on ühtlasi maailma kapitaliturgudel suurim laenutegija. Tänavu teeb ta laenu 15--18 miljardit ECUd ehk kuni 270 miljardit Eesti krooni. EIB ise annab umbes 45% laenudest riikliku garantiiga, 23% läheb pankadele ja ülejäänu erasektorile.

EIB laenud on enamasti pikaajalise tähtajaga. Ettevõtlussektorile antava laenu tähtaeg on 8--12 aastat, infrastruktuurilaenudel 15--20 aastat ning suurte ja vähese tulususega projektide puhul isegi 25 aastat. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum