Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähikäik energeetikas

    Aprilli lõpus otsustas valitsus tõsta 1. juunil elektrienergia hinda 15 protsenti. Alates laupäevast peavad eraisikud elektri ühe kilovatt-tunni eest maksma 45 senti ja tööstustarbija 45,4 senti. Valituse kuu aja tagune otsus tähendab tegelikult vähikäiku energeetikas. Arvatavasti mõtlesid valitsusse kuuluvad poliitikud seda otsust tehes eelseisvatele kohalike omavalitsuste valimistele, sest kuidas muidu põhjendada elektrienergia hinna ühtlustamist tööstustarbijatele ja eraisikutele.
    Kuna tööstustarbija elektrienergiaga varustamiseks tehtavad kulutused on väiksemad kui eraisikutele tehtavad, siis oleks ka loogiline, et eraisik maksab elektri eest rohkem. Sellest loogikast on viimastel aastatel elektrienergia hinna kujundamisel üritanud lähtuda ka Eesti Energia ja valitsuse juurde moodustatud sõltumatu elektrienergia ja põlevkivi hinnakomisjon. Viimane tegi ettepaneku tõsta elektrienergia kilovatt-tunni hind tööstustarbijale 33,5 sendilt 42 sendile ja kodutarbijatele 39 sendilt 49 sendile.
    Ennast turumajanduse toetajaks pidav valitsus leidis aga järsku, et energeetikas pole turumajanduse põhimõtete rakendamine õige, ja otsustas, et tööstustarbija peab hakkama doteerima eraisikuid. Selline lähenemine tõrjub Eestist eemale võimalikud välisinvestorid. Kui valitsus mõtleb elektrienergia hinna kujundamisel eelkõige oma maine peale, siis õnnestub Eestis energeetikasse välisinvesteeringuid meelitada ainult kontsessioonilepingu sõlmimisega. Loodan, et sellist teed energeetika arendamiseks ei valita.
    Viimastel aastatel on just tööstustarbijad otsinud elektrienergia säästliku kasutamise võimalusi. Selleks, et ka eraisik hakkaks elektritarbimisel mõtlema kokkuhoiule, tuleb lõpetada tema doteerimine tööstustarbija arvel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.