Vähikäik energeetikas

Aprilli lõpus otsustas valitsus tõsta 1. juunil elektrienergia hinda 15 protsenti. Alates laupäevast peavad eraisikud elektri ühe kilovatt-tunni eest maksma 45 senti ja tööstustarbija 45,4 senti. Valituse kuu aja tagune otsus tähendab tegelikult vähikäiku energeetikas. Arvatavasti mõtlesid valitsusse kuuluvad poliitikud seda otsust tehes eelseisvatele kohalike omavalitsuste valimistele, sest kuidas muidu põhjendada elektrienergia hinna ühtlustamist tööstustarbijatele ja eraisikutele.

Kuna tööstustarbija elektrienergiaga varustamiseks tehtavad kulutused on väiksemad kui eraisikutele tehtavad, siis oleks ka loogiline, et eraisik maksab elektri eest rohkem. Sellest loogikast on viimastel aastatel elektrienergia hinna kujundamisel üritanud lähtuda ka Eesti Energia ja valitsuse juurde moodustatud sõltumatu elektrienergia ja põlevkivi hinnakomisjon. Viimane tegi ettepaneku tõsta elektrienergia kilovatt-tunni hind tööstustarbijale 33,5 sendilt 42 sendile ja kodutarbijatele 39 sendilt 49 sendile.

Ennast turumajanduse toetajaks pidav valitsus leidis aga järsku, et energeetikas pole turumajanduse põhimõtete rakendamine õige, ja otsustas, et tööstustarbija peab hakkama doteerima eraisikuid. Selline lähenemine tõrjub Eestist eemale võimalikud välisinvestorid. Kui valitsus mõtleb elektrienergia hinna kujundamisel eelkõige oma maine peale, siis õnnestub Eestis energeetikasse välisinvesteeringuid meelitada ainult kontsessioonilepingu sõlmimisega. Loodan, et sellist teed energeetika arendamiseks ei valita.

Viimastel aastatel on just tööstustarbijad otsinud elektrienergia säästliku kasutamise võimalusi. Selleks, et ka eraisik hakkaks elektritarbimisel mõtlema kokkuhoiule, tuleb lõpetada tema doteerimine tööstustarbija arvel.