• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 28.05.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähikäik energeetikas

Aprilli lõpus otsustas valitsus tõsta 1. juunil elektrienergia hinda 15 protsenti. Alates laupäevast peavad eraisikud elektri ühe kilovatt-tunni eest maksma 45 senti ja tööstustarbija 45,4 senti. Valituse kuu aja tagune otsus tähendab tegelikult vähikäiku energeetikas. Arvatavasti mõtlesid valitsusse kuuluvad poliitikud seda otsust tehes eelseisvatele kohalike omavalitsuste valimistele, sest kuidas muidu põhjendada elektrienergia hinna ühtlustamist tööstustarbijatele ja eraisikutele.
Kuna tööstustarbija elektrienergiaga varustamiseks tehtavad kulutused on väiksemad kui eraisikutele tehtavad, siis oleks ka loogiline, et eraisik maksab elektri eest rohkem. Sellest loogikast on viimastel aastatel elektrienergia hinna kujundamisel üritanud lähtuda ka Eesti Energia ja valitsuse juurde moodustatud sõltumatu elektrienergia ja põlevkivi hinnakomisjon. Viimane tegi ettepaneku tõsta elektrienergia kilovatt-tunni hind tööstustarbijale 33,5 sendilt 42 sendile ja kodutarbijatele 39 sendilt 49 sendile.
Ennast turumajanduse toetajaks pidav valitsus leidis aga järsku, et energeetikas pole turumajanduse põhimõtete rakendamine õige, ja otsustas, et tööstustarbija peab hakkama doteerima eraisikuid. Selline lähenemine tõrjub Eestist eemale võimalikud välisinvestorid. Kui valitsus mõtleb elektrienergia hinna kujundamisel eelkõige oma maine peale, siis õnnestub Eestis energeetikasse välisinvesteeringuid meelitada ainult kontsessioonilepingu sõlmimisega. Loodan, et sellist teed energeetika arendamiseks ei valita.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viimastel aastatel on just tööstustarbijad otsinud elektrienergia säästliku kasutamise võimalusi. Selleks, et ka eraisik hakkaks elektritarbimisel mõtlema kokkuhoiule, tuleb lõpetada tema doteerimine tööstustarbija arvel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele