• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naftaunistusest

    ASi Pakterminal juhatuse esimehel Aadu Luukasel on unistus. Oma vaimusilmas näeb ta Venemaalt Eestisse tuksuvat naftasoont. Naftajuhe Timaani-Pet?oora naftaaladelt Muuga või Paldiski sadamasse oleks teostumisel Eestile küllusesarv. Tuleb vaid koguda tulu odavalt Vene naftalt ning maksustada selle järele Eesti sadamatesse saabuvaid laevu. Ning mis plaani juures kõige ahvatlevam, Tallinna naftaterminaalide omanikud ja sadamate juhid saaksid võimu Eesti kõigi aegade suurimate rahavoogude üle.
    Ilusast unenäost on aga alati ebameeldiv ärgata. Võimalus, et venelased oma naftajuhtme Eesti randadele suunaksid, on tegelikult väga väike. Soomlastel on Moskvaga head suhted ning nad ei hoia kokku aega ega vaeva selgitamaks Venemaale, et nende Porvoo sadama valimine naftajuhtme otsaks oleks kõige õigem lahendus. Soome on mõjutanud venelasi nii oma presidendi kui peaministri tasemel. Lätlased on käinud venelastele pakkumas Ventspilsi naftasadamat.
    Eestlaste propaganda on jäänud ilmselgelt konkurentide omast maha. Valitsuse transiidikomisjon on jaanuaris teatanud, et peab naftajuhtme rajamist võimalikuks. Eesti huvi on kinnitanud lisaks peaminister Tiit Vähi kirjas Venemaa naftatööstusministrile. Need sammud on aga ebapiisavad. Trumpargument -- Eesti sadamate jäävabad veed -- jääb päästmatult varju. Pole kasu teadmisest, et kui Porvoos on meri jäävaba 4--5 kuud aastas, siis Eesti rannik jäätub vaid iga seitsme aasta järel.
    Kõige tõenäolisem on, et venelased eelistavad Eesti, Soome ja Läti sadamatele omaenda Primorskit Leningradi oblastis. Tõsi, seal ootavad naftasadama infrastruktuurid alles väljaehitamist, kuid venelaste nafta järele seilatakse ka Soome lahe kõige kaugemasse soppi. Seetõttu ei lase nad naabrite taskutesse liigsel tulul voolata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Vaevlevad väikeettevõtjad: majandusel läheb näiliselt hästi
Kahe kriisi küüsis vaevlevad ettevõtjad soovivad valitsuselt koroonapiirangute lõppu ja kahju hüvitamist, teatas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA.
Kahe kriisi küüsis vaevlevad ettevõtjad soovivad valitsuselt koroonapiirangute lõppu ja kahju hüvitamist, teatas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA.