Reformierakondlane Igor Gräzin on juba pikemat aega mitmete ajalehtede veergudel propageerinud ideed asutada talubörs. Viibides ise pidevalt ookeani taga USAs, on ta tihti avaldanud arvamust, et just talubörs on see, mida eesti põllumeestel, restoranipidajatel ja kaupmeestel praegu hädasti tarvis oleks. Kusjuures börsi käivitamiseks tuleks algust teha selle kodulehekülje avamisega Internetis, mille kaudu saaks iga memm ja taat oma porgandi- ja kartuliülejääkide müügist maailma teavitada.
Kahjuks peab nentima, et talubörsi idee rakendamine Eesti oludes sellisel kujul on utoopiline isegi parima tahtmise juures. Takistuseks saavad tehniline ja hariduslik küündimatus. Talubörsi ideest ja Igor Gräzini kirjutistest maal eriti keegi aru ei saa. Ja selleks on päris reaalsed põhjused. Miks peaks põllumees vaevama oma pead World Wide Webbi«brousimisega» ajal, kui pikki aastaid on võimatu saada tavalise telefoni omanikuks.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.