Riiklik ekspordiabi ametkond jääb loomata

Majandusministeeriumis nõu pidanud mitme ministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ning nii teiste ekspordiga seotud organisatsioonide esindajad leidsid, et uue ametkonna loomisel ei ole mõtet. Aitab, kui eksporti arendavad majandusministeerium, Eesti kaubandus-tööstuskoda ning ekspordinõukogu.

«Eesti on uue lisastruktuuri jaoks liiga väike,» põhjendas ümarlaua otsust majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso. Tema sõnul täiustatakse toetusraha abil riigi funktsioone, need on üldise seadusandluse väljatöötamine, väliskaubanduse prioriteetide loomine, seminaride korraldamine ja Eesti kui ekspordimaa tutvustamine välisriikides.

Laiemalt saavad toetada ka kaubandus-tööstuskoda ning ekspordinõukogu, rääkis Ratso. Viimased peaksid tema sõnul tulevikus enam spetsialiseeruma. Praegu on nad püüdnud võrdselt arendada kõiki liine, selleks puuduvad aga vajalikud ressursid, kommenteeris Ratso.

Majandusministeeriumi väliskoostöö talituse juhataja Ivika Nõgeli sõnutsi saab Eesti sellel aastal Phare abiprogrammi raames toetust 2 miljonit ECUd (ca 30 miljonit krooni).

Raha ei jõua otseselt Eestisse, vaid selle summa ulatuses tasutakse Eesti kulutused teenuste ja konsultantide osas, selgitas Nõgel. Majandusministeerium kuulutab välja konkursi ekspordiabi programmi väliskonsultantide leidmiseks, kes teosvad ka järelevalvet toetusraha üle, rääkis Nõgel. Kui tänavused tulemused on rahuldavad, jätkab Euroopa Liit Nõgeli sõnutsi Eesti ekspordisüsteemi toetamist 1999. aastani.

Ratso kinnitusel on Phare abiprogrammi põhitingimus, et raha ei kasutataks tootmise subsideerimiseks.

Phare abiprogramm sai alguse 1990. aastal, kui Euroopa Liit hakkas toetama Poolat ja Ungarit. Järgnevatel aastatel laienes programm 11 Ida- ja Kesk-Euroopa riigile, seal hulgas 1992. aastal Eestile. 1990--1994 eraldas Euroopa Liit Phare abiprogrammile 4,283 miljonit ECUd. Phare abiprogrammi prioriteetide hulka kuulub erasektori arengu ja ettevõtluse toetamine Ida-ja Kesk-Euroopa riikides.