Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riikide korrumpeeritusest
TI keskus asub Berliinis, kuid uuringuid viib läbi Göttingeni ülikooli teadlasrühm, mida juhendab Johann Graf Lambsdorff.
Riigid on järjestatud korruptsiooniindeksi alusel, kusjuures absoluutse aususe indeksiks on võetud 10 ning selleni ei küüni ükski riik. Väikseima korruptsiooniga riikide eesotsas on Uus-Meremaa, kellele järgnevad Põhjamaad: Taani, Rootsi ja Soome ning pärast Kanadat ka Norra. Järelikult on Skandinaaviamaad kõige parema mainega piirkond.
Maailma arenenuimate riikide G7 hulka kuuluvatest riikidest oligi kõrgeim koht Kanadal. Ülejäänud jäävad põhiliselt teise kümnesse. Erandiks on ainult Itaalia, kes oma 34. kohaga on nii ELi kui ka G7 riikidest viimane.
TI määratluse kohaselt on «korruptsioon ametivõimu kasutamine isiklikuks kasuks».
TI püüab oma korruptsiooniindeksiga näidata, mil määral on riikide ametiisikud ja poliitikud seotud altkäemaksu ja riiklike hangete eest ebaseadusliku tasu võtmisega ja riigi raha raiskamisega.
TI juhataja Peter Eigen rõhutab, et TI indeksi põhjal ei maksa liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha konkreetse riigi korruptsioonitaseme üle, pealegi kui sadakond riiki on vaatluse alt välja jäänud. Kuid Eigen loodab, et korruptsiooniindeks sunnib valitsusi sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörama. FT