Eesti ravimite müük takerdub Lätis ja Leedus

Leiburi sõnul mõjutavad ravimite müüki Leedus raskused ravimite kompenseerimisel elanikkonnale.

Leedus oli eelmisel aastal sisemiste vastuolude tõttu ravimiturul enam kui pooleaastane paus ravimite registreerimisel, mistõttu saime põhiosa eksporditavatest ravimitest registreeritud alles selle aasta alguseks, rääkis Nurk.

Eesti Leedu saatkonna majandusnõuniku Toomas Kahuri kinnitusel on Leedus suuri probleeme sotsiaalabisüsteemis, kuna selle aasta alguses laekus eelmise aasta pangakriisi tõttu kümme protsenti planeeritust vähem tulusid riigieelarvesse.

Mart Leiburi sõnul on igas Balti riigis oma spetsiifiline nõudlus erinevate ravimite järele.

Ants Nurk Nycomedist rääkis, et ravimite tarbimine sõltub palju kohalikest meditsiinitraditsioonidest. Näiteks on verepreparaat, mida toodab ka Nycomed, väga populaarne Lätis ja saksakeelsetes maades, mitte aga Eestis ja Skandinaavias, selgitas Nurk.

Tallinna farmaatsiatehas ekspordib ravimtooteid Lätisse ja Leedusse laial skaalal, erilist erinevust nõudluses ei ole farmaatsiatehas täheldanud, väitis Alar Rein.

Ravimiameti peadirektori Lembit Rägo sõnul on Eesti, Läti ja Leedu ravimiametid moodustanud koordinatsioonikomitee, et arendada koostööd seadustiku loomisel.

«Kahjuks tähendab koostöö Eesti jaoks tööd ja Läti ning Leedu jaoks kooskäimist,» lisas Rägo. ELi kehtestatud seadustele ravimite tootmises ja turustamises on kõige lähemal Eesti, ütles Rägo.