Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapank tahab kriisist väljuda
Ain Kelus rääkis, et Maapanga senine juhatus püüdis panga bilanismahtu hoida üle miljardi piiri ning laenas kuu lõpus selleks üleööturgudelt raha. Mais seda Keluse sõnul ei tehtud, mis oligi üks bilansimahu vähenemise põhjusi.
Maapanga juhatuse esimehe Malle Eenmaa sõnade kohaselt on aga panga bilansimaht loogiliselt olnud kuu keskpaigas kõige madalam, kuna kuu lõpus laekub panka klientide raha, mida kuu jooksul kulutatakse.
Keluse ütlusel mõjutas panga tegevust ka aktsionäride koosolekul alanud võimuvõitlus, kus panga nõukogu 11 liikme hulka valiti vaid üks Virumaa Kommertspanga esindaja.
Maapanga uus nõukogu valis nõukogu esimeheks Eldur Pilderi, kes juhib ühtlasi Virumaal tegutsevat 1500 töötajaga osaühistut Viru Rand.
Pilder valiti ühehäälselt nõukogu esimeheks pärast seda, kui Maapanga, Rahvapanga ja Hüvitusfondi kokkuleppel oli aktsionäride koosolekul saavutatud soovitud nõukogu koosseis.
Maapanga nõukogu soovis panga juhatuse esimehena näha endist regionaalministrit Ants Leemetsa. Eesti Panga surve tõttu valiti juhatuse esimeheks siiski varem sellel ametikohal töötanud Malle Eenmaa.
Eesti Maapanga uus juhatus on ette valmistanud panga arengukava, mille kohaselt on pangal edasiminekuks kolm alternatiivi: leida läänest investor, ühineda mõne Eesti pangaga või püüda edasi minna iseseisvalt. Maapank on juba pidanud läbirääkimisi Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangaga.
Keluse sõnutsi on Maapangale avaldanud ühinemiseks kaudset survet ka Eesti Pank. Kõige reaalsemaks partneriks pidas Kelus Tallinna Panka, kelle juhatuse liikmetega on tema sõnul ühinemisest ka räägitud.
Tallinna Panga nõukogu esimehe Guido Sammelselja sõnutsi pole tal Maapanga juhtide ja omanikega viimasel ajal isegi mingisuguseid kontakte olnud. Samas märkis Sammelselg, et kui Maapank esitab Tallinna Pangale viimase poolt nõutud andmed, arutab pank kindlasti Maapanga liitmist või ühinemist.
Nelja panga ühinemisega tõi kolm liitujat uude panka kaasa kahjumi: endine Maapank 14,2, Keila Pank 20,2 ja Rahvapank 11,8 miljonit krooni. Virumaa Kommertspanga varasemate aastate jaotamata kasum oli 23,6 miljonit krooni.
Selle aasta esimeses kvartalis tootsid endine Maapank, Keila Pank ja Rahvapank kahjumit. Maapanga kahjum oli 0,7 miljonit, Keila Pangal 1 miljon ja Rahvapangal 0,7 miljonit krooni.
Virumaa Kommertspank teenis esimeses kvartalis 0,7 miljonit krooni kasumit.
Viie kuu tulemuste põhjal on Rahvapank kahjumis 1 miljoni, Keila pank 3,2 miljoni krooniga. Endine Maapank on kasumis 2,1 miljoni krooniga, selle põhjus on aprillis teenitud 2,9 miljonit krooni kasumit. Virumaa Kommertspanga viie kuu kasum moodustas 2,1 miljonit krooni. Eesti Maapank jõudis jooksvasse kasumisse esimesest maist, kui panga 2 miljoni kroonine kuukasum andis panga jooksva aasta kasumiks 41 krooni.
Neljast ühinenud pangast on praegu kõige halvemas seisus Keila Panga osa, mida näitab ka võlgnevuste vähenemine klientidele. Keila Pangast on aasta algusest alates läinud klientide raha välja 18,1 miljonit krooni.
Ülejäänud kolmes pangas on võlgnevused klientidele veidi suurenenud, nelja panga peale kokku on võlgnevused klientidele vähenenud 1,7 miljonit krooni.
Neljast ühinenud pangast moodustab Virumaa Kommertspanga osa koondbilansist üle poole. Virumaa Kommertspanga aktivad olid mai lõpu seisuga 499 miljonit krooni, Maapanga koondbilansi suurus oli 966 miljonit krooni. Maapanga kapitali adekvaadsus oli mai lõpus 8,15 protsenti, pank on suuruselt kuues kommertspank Eestis.