Pisikese seadme kiituseks ja OS/2

Tänases pakkumises olevad notebook-arvutid on kõik Pentium-protsessoriga. Paar päeva tagasi saatis aga IBM-Eesti mulle loo sellest, kuidas First Virginia Banks Inc on otsustanud OS/2-operatsioonisüsteemi kasuks, ja see lugu tuli mulle juuresolevat tabelit silmitsedes meelde nimelt seepärast, et töökohtadeks valis 1st Virginia 486-arvutid.

Ma pole leidnud kunagi aega, võimalust ja vaba arvutit selleks, et ise OS/2 järele proovida. Kasutades hulka endast äärmiselt hästi arvavaid programme, püsin ma seal, kus need enam-vähem töötavad ega tee ootamatuid eksperimente. Ja lisaks on mul veel kindel arvamus, et OS/2 ei näe hea välja.

Teiselt poolt on mul vastukaaluks hulk jutustusi sellest, miks OS/2 hea on. Minu jaoks on neist koorunud välja üks suund -- ta käib stabiilselt ja ei ole mammut. Stabiilsus tähendab seda, et teda võib kasutada lisaks mängudele ka olulisteks tööülesanneteks -- Win95 puhul on näiteks põhjalikult silmas peetud, et saaks ikka mängu mängida. Mittemammutlikkuse heaks näiteks on see, et ollakse nõus ostma 486-arvuteid. Olles seotud Windows-eluviisidega, arvestan ma arvutit ostes kindlasti, et ahaa, varsti tuleb kobida Win95 pealt üle WinNT peale -- järelikult tuleb osta suvaliseks töökohaks võimalikult sitke masin. Kui aga sügavamalt järele mõelda, siis on seda sitkust ja jõudu vaja põhiliselt selleks, et ma ka poolteise aasta pärast teaksin, et ma võin minna poodi ja osta tarkvara, mis minu arvuti peal enam-vähem liigub -- mõistagi pärast operatsioonisüsteemi uuendamist WinNT-ks.