2. juuli 1996
Jaga lugu:

Eestis hakkavad kerkima tehased

Suurt tähelepanu on pälvinud Eesti ühe suurema eksportija, elektroonikatehase AS Elcoteq Tallinn uue tootmishoone ehitus. 16. juunil panid Tallinnas Peterburi maantee äärde rajatavale hoonele nurgakivi Soome ja Eesti presidendid Martti Ahtisaari ja Lennart Meri.

Soome kontserni Elcoteq Network tütarfirma Eestis ehitab endale tootmishoone, mille kogumaksumus on koos seadmetega kuni 300 miljonit krooni. Hoone ehitusmaksumus on sellest summast umbes 76 miljonit krooni.

Elcoteq Tallinn ehitab juurde 8000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda. Ehitajate sõnul saab sellest kõrgtehnoloogiline hoone, kus järgitakse väga kõrgeid puhtuse, temperatuuri ja muid sarnaseid nõuded.

Elcoteqi uue tootmishoone esimene ehitusetapp peab valmima septembriks, kogu ehitis peab valmis saama aasta lõpuks.

Elcoteq Tallinn annab praegu tööd 880 inimesele, pärast uue hoone valmimist töötajate arv kahekordistub. Elcoteqi tehase eelmise aasta ekspordimaht oli 1,36 miljardit krooni.

Endise Kohtla-Järve mineraalväetiste tehase, praegu Nitroferdi nime kandva aktsiaseltsi omanik Vene gaasigigant Gazprom soovib Kohtla-Järvele ehitada metanoolitehast. Selle projekti investeeringute maht küünib 2,75 miljardi kroonini.

Lisaks tootmisüksuse rajamisele hõlmab miljardiinvesteering ka toodetava metanooli realiseerimiseks vajalike infrastruktuuride, sadama ja raudtee rekonstrueerimise ja väljaehitamise.

Metanooli toodetakse looduslikust gaasist ja sellest saab formaliini ja karbamiidi, mille baasil valmistab RAS Kiviter mööblitööstuses vajalikke karbamiidvaike. Tehase tootmismahuks kavandatakse tuhat tonni metanooli päevas, kaks kolmandikku toodangust peaks minema ekspordiks.

Metanoolitehase ehitamisel on arvestatud kuni kolme aastaga.

Klaastaara tootja AS Järvakandi Klaas on oma tootmist laiendanud uue suure tootmisüksuse näol tasa ja targu. Eelmisel aastal plaanitud uus tootmishoone Järvakandi Klaas-2 peaks käiku minema juba järgmisel esmaspäeval.

Järvakandi Klaas investeeris uude tootmisrajatisse sada miljonit krooni, milleks võeti pangalaenu.

Klaastaarat 60 protsendi ulatuses ekspordiks tootnud Järvakandi Klaasi eelmise aasta müügikäive oli 140 miljonit krooni. Järvakandi Klaas-2 käivitumisel loodab firma juhtkond müügikäivet kahekordistada.

ASi Järvakandi Klaas suuromanik on maailma suurim klaastaara tootja USA firma Owens-Illinois, kellele kuulub 82 protsenti firma aktsiatest.

Järvakandi Klaasis leiab pärast uue tootmishoone valmimist tööd kokku 250 inimest.

AS Eesti Põlevkivi on haudunud lõhkeainetehase rajamise ideed juba aastaid. Konkreetsema kuju võttis projekt alles eelmisel kevadel, kui hakati rääkima Eesti--Saksa ühisfirmast Dynamit Nobel Estonia, mille osanikeks oleksid 65 protsendi aktsiatega Saksamaa lõhkeainetetootja Dynamit Nobel, ülejäänud osalus kuuluks Eesti Põlevkivile. Tehase ehitusmaksumuseks pakuti sada miljonit krooni.

Toodetava lõhkeaine peamine tarbija oleks Eesti Põlevkivi, kes kasutab oma kaevandustes aastas umbes 22 000 tonni lõhkeainet. Eestis valmistatav lõhkeaine on alternatiiv praegu Venemaalt ostetavale lõhkeainele, on Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Väino Viilup varem märkinud.

Ametlik leping ühisfirma loomiseks ja tehase ehitamiseks on aga seni veninud. «Sakslased venitavad igasuguste trikkidega. Mingit praktilist põhjust viivitamiseks pole,» väidab Viilup.

Ta teatab, et ehkki kunagi ei saa milleski lõpuni kindel olla, on siiski tõenäoline, et lähipäevadel kirjutatakse lõhkeainetehase rajamise projektile alla. «Ega siin muud ei olegi, kui alla kirjutada ja tööle hakata,» lausub Viilup.

Sakslased on lubanud ehitusse investeerida 60 miljonit krooni, Eesti Põlevkivi 40 miljonit. Eesti Põlevkivi taotleb laenu maailmapangast, kuid on arvestatud ka võimalusega investeerida ehitusse omavahenditest.

Rahvusvaheliselt tuntud Ameerika korporatsioonid arvutitarvikute tootja AMP ja karastusjookide firma Monarch International Inc on juba mõnda aega andnud märku, et nad plaanivad Eestisse rajada suurtootmist, kuid konkreetseid andmeid oma tegevuse kohta ei soovi nad veel esitada.

USA suuruselt kaheksanda karastusjookide tootja Monarch Internationali tütarfirma Monarch Bottling ostis juba möödunud suvel ära Tallinnas Suur-Sõjamäel paikneva RASi Dvigatel galvaanikatsehhi ja ehitab seda ümber karastusjookide tehaseks. Projekti maksumuse kohta on firma esindajad teatanud vaid, et see on suur projekt.

Plaanide kohaselt hakkab Monarch Bottling tootma Eestis 100 000 24-liitrilist pakendit karastusjooke aastas. Sajandivahetuseks saab firmast Euroopa üks suuremaid karastusjookide tootjaid, teatasid firma Monarch Bottling esindajad veel mõni aeg tagasi.

AMP plaanib Eestis tööle panna kaks tehast. Seni on firma esindajad palunud varuda kannatust ja oodata kuni sügiseni.

Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus on aga väitnud, et AMP plaanid Eestis on ilmselt ühed kõige suurejoonelisemad võrreldes seni tehtud investeeringutega. AMP projekte on võrreldud ka Elcoteq Tallinna omadega.

Lisaks eelpool loetletud suurematele projektidele võib üha sagedamini lugeda ka väiksemate tehaste rajamisest, nagu näiteks ASi Optiroc Eesti Aravetele rajatav kuivsegutehas, Loksa laevaremonditehase laiendamine või sügisel avatav Aseri katusekivide tehas.

Mööda Eestimaad liigub ringi ka kõmu, et Singapuri kontsern Tolaram Group on kavandanud Eestisse uue tselluloositehase rajamist. Kui see uudis tõeks osutub, saab kunagi rääkida ka investeeringust, mis oma suurusjärgult on ligilähedane Eesti praeguse riigieelarve mahule.

Jaga lugu:
Hetkel kuum