Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet, Pärnu linna juhid ja ASi Pärnu Sadam omanikud avasid kolmapäeval terminaali, kus turvas liigub mööda kinnist transportööri laost otse laevale. See hoiab ära laaditava materjali võimaliku laialikandumise.
«Uus turbasadam on võrreldes varasemaga suur samm edasi,» nentis Pärnu linna keskkonnaameti peaspetsialist Peeter Oja. Varem seisid turbahunnikud lahtiselt Pärnu kesklinna kail, kust tolm levis linna kohale ja jõkke. Linnavalitsus nõudis turba laadimise lõpetamist kesklinnas ja see tingiski terminaali ehitamise Vana-Pärnu linnaossa.
Eesti turbaliidu presidendi Aivar Jõgiste sõnul uus kaiehitis eksportööridele erilisi muudatusi sadama valikul kaasa ei too. Kuigi näiteks Hollandis, kuhu läheb suur hulk meie turvast, on keskkonnanõuded ranged ja võidakse huvi tunda, mis tingimustes me laadime,» sõnas ta. «Pärnus saab nüüd korralikult laadida.» Üks Pärnu Sadama omanikke, Andres Männart Pindi Investist ütles, et tema ei oska veel öelda, kui rahul tehtuga olla saab. «Kui kliendid jäävad rahule, siis jääme meiegi,» lisas ta.
Turbakai ehitamine läks maksma 20 mln krooni, millest 60% rahastasid ASi Pärnu Sadam aktsionärid ning 40% saadi laenudest. Sadama direktori Peeter Volkovi sõnul ei tähenda uue terminaali avamine eksportööridele erilist kulutuste muutust, hinnad jäävad peaaegu samaks.
Puistematerjalide laadimiskai juurde mahub kuni 150m laev, kai ääres on vee sügavus 6,5 m. Ööpäevas saab teenindada kahte alust, mille mahutavus on 5000 m³ turvast. Ühe laeva laadimiseks kulub kümme tundi.
Esialgse plaani järgi teenindab kai sadat laeva aastas, kuid see arv võib Peeter Volkovi hinnanguil raskete jääolude tõttu väheneda, kuigi uue terminaali juurde pääsevad nüüd suuremad ja tugevama jääklassiga laevad. Riigieelarvest eraldas teede- ja sideministeerium talviseks jäämurdmiseks Pärnule 5,5 mln krooni.
1995. a oli Pärnu Sadama veosekäive 707 000 tonni. Sellest turba osakaal üle 126 000 tonni, mis on ligi 60% Eesti sadamaist laevaga välja veetavatest turbatoodetest. Pärnu maakonnas paikneb ligi veerand Eesti turbavarusid. Pärnu Sadam kuulub Pärnu linnale (51% aktsiaid), ASidele Pindi Invest (39%) ja Estma (10%). Turbaterminaali halli ehitas AS Koger & Sumberg, kai AS Jart.
Pärnu linnapea Väino Linde sõnul hakkab linn laiendama Haapsalu maanteed, mida mööda turvast sadamasse transportivad veokid Pärnusse sisse sõidavad.
Lähema 3--5 aasta jooksul prognoosivad turbatootjad turba ekspordimahu kasvu kuni 30%.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele