Riiulifirmasid varjutavast kahtluseloorist

Riiulifirmad kujutavad endast ettevõtteregistrisse kantud ettevõtteid, mis üldjuhul on võetud maksukohuslasena arvele maksuametis ja mille aktsiaid või osasid müüakse ettevõtlusega tegeleda soovivatele isikutele. Seega on tegemist firmadega, mille aktsiaid või osasid omandades saab koheselt evida ettevõtte nimel õigusi ja kohustusi.

Riiulifirma on eelkõige kaup, mida saab ja võib raha eest müüa. Me ei või kleepida kellelegi külge silti, et see või teine firma on see kahtlane riiulifirma, sest võib-olla juba homme liigutavad just nemad miljoneid või osaletakse mõnel riigivara erastamise konkursil.

Siiski tundub, et paljud riigiametnikud ja kahjuks ka eraettevõtjad põhjendavad enda saamatust ametikohustuste täitmisel riiulifirmade olemasoluga.

Solvavana tundus näiteks ka 13. juuni Äripäevas avaldatud nn TOP 10, kus oli loetletud suurimad riiulifirmade müüjad Tallinnas. See «edetabel» jätab mulje superpetturite nimekirjast, kus numbritega püütakse konsultatsioonifirmadele määrata süü astet. Lisaks kõigele on antud edetabelis märgitud müügikogused ebatäpsed.

Lõpuks tahaks soovida riigiametnikele rohkem sallivust ja kompetentsust.

Maksu-, politsei- ja tolliameti juhtivtöötajatele soovitaksime koostada ka edetabel tegevusaladest, kus esineb rohkem maksupettusi (hoiatamaks inimesi teenuseid ja kaupu ostmast), nimekirja relvamarkidest, millega tapetakse rohkem inimesi ja nimekirja autodest, millega sooritatakse rohkem õnnetusi ning nendele «edetabelitele» tuginedes võime vastavaid kaupmehi «süü» eest karistama hakata.

Esimesena võiksime alustada viinatootjatest, sest suur osa kuritegusid sooritatakse just alkoholijoobes. Aga riigiametnike seisukohalt vaadates pole see vist tähtis, maksud on ju makstud.

Allakirjutanud on üksmeelel, et tark inimene teab, mida räägib, rumal aga räägib, mida teab.

Nii mõnedki riigiametnikud sarnanevad praegusel ajal rohkem keskaja inkvisiitoritele kui inimestele, kellega eraettevõtjad peaksid koostööd arendama.