Rootsi statistikaameti andmeil langesid Rootsi tarbijahinnad juunis 0,4 protsendi võrra, alandades inflatsiooni 0,8 protsendini. Nii väikest hinnatõusu ei ole Rootsis olnud 1959. a peale.

Turgudele ootamatu oli netohindade -- tarbijahinnad miinus kaudsed maksud ja subsiidiumid -- 0,3protsendiline langus 1995. a juuniga võrreldes, mis näitab, et peamiseks inflatsiooniallikaks olid kõrged maksud. Selle majandusnäitaja järgi otsustades on Rootsi majandus deflatsiooniseisus, mille eest saab päästa ainult majanduskasv.

Deflatsioon on inflatsiooni vastand. Hinnad langevad. Kaupade ja teenuste pakkumine ületab nõudluse. Deflatsioon võib tekkida siis, kui ühiskonna majandusaktiivsus vaibub, kogutoodang väheneb ja tööpuudus suureneb. Kuna raha väärtus kasvab, on kasulikum hoida seda pangas. Kinnisvara all jälle ei tasu hoida, kuna selle väärtus alaneb koos üldise hindade vähenemisega.

Nokk kinni, saba lahti

30 aastat on Rootsi ja teised arenenud riigid energiliselt võidelnud hindade tõusu vastu. Rootsi keskpanga eesmärk on olnud hoida inflatsioon vahemikus 1--3%. See eesmärk nüüd saavutatud. Kuid analüütikud hoiatavad uue ohu -- deflatsiooni eest.

Viimati oli Rootsis deflatsioon 1920. aastate algul, mil hinnatase alanes kolme aastaga peaaegu poole võrra. Tootmine vähenes 25% võrra ja töötus kasvas ligi 30 protsendini. Olukord paranes 1923. aastal, kuid võttis aega tervelt kümme aastat, enne kui 1933. a majanduskasv ja hinnatõus korralikult jälle hoo sisse said.

Kas Rootsit ootab 1930. aastate saatus? Professor Johan Myhrman leiab, et see saab juhtuda siis, kui deflatsioon ulatub viie protsendini, kuid vaevalt laseb riik sellel nii kaugele minna, ilma et ta vastuabinõusid rakendaks. DI-REUTER-BNS-ÄP