Agrovaimule äiati kaikaga

Nädala algus tõi kuldseid päikesekiiri Eesti majanduselu juba üsna tumeneda jõudnud tulevikuväljavaadete kohale. Jõuliselt hakkas lagunema see, mis juba eos kõigile terve mõistusega inimestele loomuvastane näis. Nimelt koonderakonna ja maarahva ühenduse liit. Peaminister Tiit Vähi kinnitust, et ta ei luba maameestel valitsusliitu enam rohkem vasakule vedada, võib Äripäev ainult tervitada. Surve kaitsetollide kehtestamiseks muutus viimasel ajal juba liiga räigeks ning üldse hõljus koos maarahva ühendusega valitsuse kohal nõukogudeaegse agrotööstuskompleksi ähvardav vaim. Õnneks leidis peaminister endas siiski meelekindlust selle vaimuga vahe sisse teha ning anda koonderakonnale lähenevateks kohalikeks valimisteks võimalus teha propagandat oma majanduslikest tõekspidamistest lähtuvalt ning ühtlasi läheneda oma parempoolsele koalitsioonipartnerile reformierakonnale.

Peaminister Vähil on praegu tegelikult käes kõik trumbid selleks, et alanud võimuvõitluses peale jääda. Ta võib arvestada parlamendis nn varikoalitsiooni toetusega ehk siis nende saadikutega, kes küll koalitsiooni ei kuulu, kuid hääletavad samas suhteliselt üksmeelselt koos koonderakonna ja reformierakonnaga. Kui maarahva ühendus ennast suures raevuhoos ka koonderakonna embusest lahti rebiks, ei saavutaks ta mingit olulist tegutsemisvabadust. Maarhava ühendusele kuulub praegu parlamendis 20 kohta, mistõttu otsustele häälteenamuse saamiseks ei ole tingimata vaja just tema toetust. Veelgi nõrgemaks muutuks maameeste positsioon aga siis, kui peaks kaduma Mai Treiali juhitava pensionäride ja perede liidu fraktsiooni toetus. Hoolimata sellest, et maaparteid endale presidendi- ja kohalikeks valimisteks pensionäride ja perede toetuse lausa lepinguliselt vormistasid, ei ole veel sugugi üheselt kindel, et Treiali jüngrid põllumeestele igaveseks truuks jäävad.

Samas võib koonderakond praegu arvestada enamiku parlamendi opositsioonijõudude toetusega. Nii Isamaaliit, Mõõdukad, parempoolsed kui ka Arengupartei on valmis vajaduse korral koonderakonda hääletustel toetama. Maaparteid võivad olla enam-vähem kindlad ainult keskerakonna ja vene saadikute toetuses, kusjuures siinkohal asetab Edgar Savisaare jõuline isiksus maameeste poliitilise identiteedi tõelise löögi alla.Maaparteisid ei aitaks eriti haljamale oksale ka edukas esinemine kohalikel valimistel.

Kuigi nad võivad üsna kindlalt loota suurele menule maapiirkondades, ei tähenda see seda, et nad suudaksid sellise võidu järel haarata endale paremaid positsioone riigikogus. Seal toimub otsustamine ikkagi 101 olemasolevat saadikut erinevatesse rühmitustesse kombineerides ja see, kelle käes on võim kusagil Võru- või Põlvamaal, Toompeal tehtavat poliitikat just märkimisväärselt ei mõjuta. Olulisemad on valimised linnades, eriti Tallinnas. Viimases hakkab Vähi juhitavale koonderakonnale kindlasti tugevat konkurentsi pakkuma troika koosseisus raeklubi, keskerakond ja venelased. Koonderakonnal tasub linnavolikogude valimistel vaevalt üksnes enda jõududele toetuda. Valimistulemuste seisukohalt on Vähil viimane aeg hakata kiikama liitlaste järele. Eelkõige tuleks siin saada selge arusaam suhetest reformierakonnaga.

KMÜ lagunemise üle võib rõõmu tunda ka mittemajanduslikel põhjustel. Valija mõistab, et ei ole mõtet anda oma häält valimisliidule, kus on koos võistlevad huvigrupid.