Venemaa muudab oma väärtpaberituru avatumaks
15. augustil jõustuvate reeglite kohaselt on välismaalastel õigus avada Vene keskpanga poolt kindlaks määratud pankades rublakontosid ning kasutada neil olevaid summasid rublade ostmiseks Venemaa pankadelt või rublade valuuta vastu vahetamiseks, et Venemaal saadud tulu koduriiki üle kanda. Kontosid saab kasutada ka valitsuse võlakirjade ostmiseks nii oksjonitel kui järelturul.
Katseliselt avati võlakirjaturg välisinvestoritele käesoleva aasta veebruaris, kuid süsteem, mis jääb jõusse kuni 15. septembrini, on koormatud mitmete piirangutega. Nii tuli mitteresidentidel hoida võlakirju kuni tähtpäevumiseni, omamata õigust järelturul kauplemiseks.
Võlakirja ostval välisinvestoril tuli sooritada valuutavahetus Venemaa keskpangas, kaitsmaks investorit rublakursiga seonduvate riskide eest. Garanteeritud dollaritulu eest jättis keskpank enesele õiguse kehtestada tootluse ülempiir, mistõttu dollarites on võlakirjade tootlus püsinud 19 protsendi ümber, rublades aga ületanud sel aastal korduvalt 100 protsenti.
Eriti seejärel, kui keskpank mullu suvel hakkas piirama rublakursi langemist, on välisinvestorid ilmutanud valmisolekut kanda kursiriski, et pääseda ligi taevakõrgusele tootlusele.
Mõned piirangud jäävad aga siiski jõusse ning keskpank saab ka edaspidi mõjutada vahetuskurssi, mida Venemaa pangad tehingutes mitteresidentidega kasutavad.
Rahandusministeerium määrab kindlaks, millise osa GKOde või OFZde emissioonist võib müüa välisinvestoritele. Viimased ei saa rublade eest välisvaluutat osta kiirturul, vaid peavad kasutama forward-tehinguid või optsioone, vältimaks valuuta järsku väljavoolu.
Keskpank ja rahandusministeerium piiravad valuuta hulka, mida Venemaa pangad võivad välismaalastelt GKO/OFZ turul sooritatavate operatsioonide tarvis osta, et reguleerida vahendite voolu väärtpaberiturule.
Analüütikute sõnul aitavad nimetatud piirangud Venemaal vältida Mehhikoga sarnaseid probleeme 18 kuud tagasi, mil investorid loobusid Mehhiko väärtpaberitest, tühjendasid riigi valuutareservid ning põhjustasid peeso devalveerimise.
Välisinvestorite turule tulek toob alla tootluse, mis presidendivalimiste eel tõusis valitsuse heldekäelise kulutamise ning maksude alalaekumise tõttu kohati juba 200 protsendini. REUTER-ÄP