Üle võimete elamise hind

Eesti Panga ja valitsuse poolt allkirjastatud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) memorandum on kui imepeeglike, kust sellesse kiikajale paistab täpselt soovitud pilt. Kord surfab Eesti memorandumi turjal katastroofi poole, kord aga on memorandum sillapeaks riigi teel helgesse heaolutulevikku.

Üks on selge, memorandumis välja antud vekslite lunastamiseks hakkab valitsus lähiaegadel vastu võtma mitmeid ebamugavaid ja riigialamate silmis äärmiselt ebapopulaarseid otsuseid. Nende otsuste peapõhjuseks on lubadus vähendada üldvalitsuse defitsiiti 1,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk teisisõnu peab valitsus leidma üldvalitsuse (kesk- + omavalitsus + eelarvevälised fondid) eelarvesse selle aasta jooksul lisatulusid 1,2 miljardit krooni.

Valitsusjuht Tiit Vähi armastab viimasel ajal igal sammul avaldada toetust liberaalsele turumajandusele ja rangele rahanduspoliitikale, millele Äripäev igati takka kiidab. Ent tegelikult on valitsuse defitsiidi vähendamise ponnistused ainult tagajärg sama valitsuse siiani viljeletud liiglõdvale rahanduspoliitikale ehk lihtsamalt öeldes: Eesti riik on juba üle aasta elanud üle oma võimete. Veel aastavahetusel 100 miljoni krooniga ülejäägis olnud üldvalitsuse eelarve ähvardas selle aasta lõpuks kukkuda ligi 2 miljardi kroonisesse defitsiiti. Tagajärjeks oleks olnud kiire nõudluse ja hindade kasv, esimese märgina võimalikust mustast stsenaariumist hakkas aprillis aastainflatsioon senise kahanemise asemel kasvama.

Nüüd aga tuleb hakata liigkulutamisele lõivu maksma. Valitsuse algatusel muutis riigikogu enne puhkusele minekut käibemaksuseadust, likvideerides mitmete tegevusharude käibemaksuvabastuse. Memorandumi järgi peavad riigiisad kokku hoidma ka enda kulutusi. Järgmisele aastale lükatakse 800 miljoni krooni eest riigi- ja munitsipaalasutuste ruumide remonte ning 100 miljoni krooni eest vähendatakse jooksvaid kulutusi.

Samas jääb tõenäoliselt ees-pool nimetatud vahenditest veel väheseks, eriti kui arvestada seda, et 1997. aastal peab valitsuse ülddefitsiit vähenema memorandumi järgi 0,5 protsendini SKTst. Maksumaksja «rõõmuks» kaalub valitsus autodele riikliku aastamaksu sisseviimist. Lisaks on üsna tõenäoline, et riigi tulubaasi suurendamise vajaduse tõttu kehtestatakse lähiaegadel aktsiisimäär ka kütteõlidele, võimalik on ka autokütuse aktsiisi tõstmine.

Valitsuse jaoks tuli IMFi memorandumi külm du?? üsna ebasobival ajal. Uksele koputavad kohalike omavalitsuste valimised ning milline maksumaksja hääletaks erakondade poolt, kes valitsusliidus olles tõstavad makse? Oma rolli hakkavad valimistel mängima kindlasti ka pensionärid ja riigiametnikud. Esimeste pensionit memorandumi järgi ning riigi eelarves ettenähtule vastupidiselt sel aastal enam ei tõsteta. Riigiasutuste töötajate palgad aga praktiliselt külmutatakse, näiteks järgmisel aastal on ettenähtud palgatõus maksimaalselt 10%, mis umbes 20protsendist prognoositavat inflatsiooni ei korva.

Äripäev soovitab, hoolimata paljude lähinädalatel kindlasti pinnale ujuvate «nõustajate» nõudmistest, valitsuse õppimisvõimelisemal osal vigadest järeldused teha ning alustada senisest rangema rahapoliitika kurssi, vältimaks sellega edaspidi makse kergitavaid rahapoliitika apsakaid. Ja alustada seda kasvõi osade koalitsioonipartnerite hinnaga.