Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üle võimete elamise hind

    Eesti Panga ja valitsuse poolt allkirjastatud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) memorandum on kui imepeeglike, kust sellesse kiikajale paistab täpselt soovitud pilt. Kord surfab Eesti memorandumi turjal katastroofi poole, kord aga on memorandum sillapeaks riigi teel helgesse heaolutulevikku.
    Üks on selge, memorandumis välja antud vekslite lunastamiseks hakkab valitsus lähiaegadel vastu võtma mitmeid ebamugavaid ja riigialamate silmis äärmiselt ebapopulaarseid otsuseid. Nende otsuste peapõhjuseks on lubadus vähendada üldvalitsuse defitsiiti 1,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk teisisõnu peab valitsus leidma üldvalitsuse (kesk- + omavalitsus + eelarvevälised fondid) eelarvesse selle aasta jooksul lisatulusid 1,2 miljardit krooni.
    Valitsusjuht Tiit Vähi armastab viimasel ajal igal sammul avaldada toetust liberaalsele turumajandusele ja rangele rahanduspoliitikale, millele Äripäev igati takka kiidab. Ent tegelikult on valitsuse defitsiidi vähendamise ponnistused ainult tagajärg sama valitsuse siiani viljeletud liiglõdvale rahanduspoliitikale ehk lihtsamalt öeldes: Eesti riik on juba üle aasta elanud üle oma võimete. Veel aastavahetusel 100 miljoni krooniga ülejäägis olnud üldvalitsuse eelarve ähvardas selle aasta lõpuks kukkuda ligi 2 miljardi kroonisesse defitsiiti. Tagajärjeks oleks olnud kiire nõudluse ja hindade kasv, esimese märgina võimalikust mustast stsenaariumist hakkas aprillis aastainflatsioon senise kahanemise asemel kasvama.
    Nüüd aga tuleb hakata liigkulutamisele lõivu maksma. Valitsuse algatusel muutis riigikogu enne puhkusele minekut käibemaksuseadust, likvideerides mitmete tegevusharude käibemaksuvabastuse. Memorandumi järgi peavad riigiisad kokku hoidma ka enda kulutusi. Järgmisele aastale lükatakse 800 miljoni krooni eest riigi- ja munitsipaalasutuste ruumide remonte ning 100 miljoni krooni eest vähendatakse jooksvaid kulutusi.
    Samas jääb tõenäoliselt ees-pool nimetatud vahenditest veel väheseks, eriti kui arvestada seda, et 1997. aastal peab valitsuse ülddefitsiit vähenema memorandumi järgi 0,5 protsendini SKTst. Maksumaksja «rõõmuks» kaalub valitsus autodele riikliku aastamaksu sisseviimist. Lisaks on üsna tõenäoline, et riigi tulubaasi suurendamise vajaduse tõttu kehtestatakse lähiaegadel aktsiisimäär ka kütteõlidele, võimalik on ka autokütuse aktsiisi tõstmine.
    Valitsuse jaoks tuli IMFi memorandumi külm du?? üsna ebasobival ajal. Uksele koputavad kohalike omavalitsuste valimised ning milline maksumaksja hääletaks erakondade poolt, kes valitsusliidus olles tõstavad makse? Oma rolli hakkavad valimistel mängima kindlasti ka pensionärid ja riigiametnikud. Esimeste pensionit memorandumi järgi ning riigi eelarves ettenähtule vastupidiselt sel aastal enam ei tõsteta. Riigiasutuste töötajate palgad aga praktiliselt külmutatakse, näiteks järgmisel aastal on ettenähtud palgatõus maksimaalselt 10%, mis umbes 20protsendist prognoositavat inflatsiooni ei korva.
    Äripäev soovitab, hoolimata paljude lähinädalatel kindlasti pinnale ujuvate «nõustajate» nõudmistest, valitsuse õppimisvõimelisemal osal vigadest järeldused teha ning alustada senisest rangema rahapoliitika kurssi, vältimaks sellega edaspidi makse kergitavaid rahapoliitika apsakaid. Ja alustada seda kasvõi osade koalitsioonipartnerite hinnaga.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.