Riik ei hooli reklaamist

Eesti turismifirmade liidu presidendi Erki Urva sõnul tuleks selleks kulutada aastas vähemalt 30--50 miljonit krooni. «Riik peab turustamisse ja reklaami paigutama nagu iga firmagi, sest muidu ei tule ka sisse, keegi ei tea, et sa hea oled,» nõustus hotell Olümpia juhataja-tegevdirektor Tarmo Sumberg. «Summa peaks olema vähemalt 20 miljonit krooni aastas.» Ka majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso nentis, et Eesti tutvustamisele ja reklaamimisele pandavad summad peaksid olema praegustest vähemalt kolm-neli korda suuremad.

Urva teatas, et majandusministeeriumiga on neil mõistvad suhted: «Probleem pole kinni mitte ühes bürokraadis, vaid kogu riigikogus. Ei mõisteta, et mida rohkem mina teenin, seda rohkem saan ma maksta ka neile vendadele, kes Toompeal istuvad.»

Urva oli juba väsinud seletamast, et Eesti reklaamimine ja tutvustamine ei ole üksnes erafirmade eralõbu. Sumberg lisas, et see huvitab kõiki maksumaksjaid: hotelle, restorane, kauplusi, tootjaid jne. Kasvava tarbimise pealt laekuks riigikassasse enam käibe- ja aktsiisimaksu, tulumaksu ettevõtluse arengu ja uute töökohtade loomise pealt. Praegune poliitika ei ole välisinvesteeringute mahtu Eestis oluliselt suurendanud.

«Ma ei tea, kui palju Eesti tutvustamisele on kulutatud või palju peaks kulutama, aga olen kindel, et praegu ei kulutata piisavalt,» rääkis Eesti kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor Toomas Tamsar. Ta tõi näiteks, et Saksamaal ollakse küll kuuldud Eestist kui majandusimest, ent teisalt teatakse, et tegemist on nn Metsiku Idaga, kus valitseb maffia. USAs aga, kui jätta välja väliseestlaste ja baltlaste seltskond, puudub täielikult informatsioon. «Keegi ei ole huvitatud tundmatust riigist ja keegi ei tule siia lihtsalt sellepärast kaupa ostma, et peale on kirjutatud «Made in Estonia»,» meenutab Urva, et kui turismifirmade liit, transpordifirmad, hotellide ja restoranide liit tegid eelmise aasta mais valitsusele kirjaliku pöördumise koos ettepanekutega, kuidas riik peaks end reklaamima ja tutvustama, ei vaevutud neile isegi mitte vastama.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul on välisinvesteeringute ligimeelitamine ja sellega seoses Eesti tutvustamine tehtud põhiülesandeks välisinvesteeringute agentuurile, mis loodi Phare programmi rahaga.

Riigieelarvest on seni kinni makstud vaid töötajate palgad ja majandamiskulud -- 1995. aastal 1,5 mlj krooni, sellel aastal 2,7 mlj krooni.

Phare programmi raames on eraldatud väliskonsultantide palkadeks, reklaammaterjalide väljaandmiseks, näitustel, messidel, konverentsidel osalemiseks 1995. aastal umbes kuus miljonit ja sellel aastal 4,6 miljonit krooni.

«Aga ega neid summasid ei jätku igavesti ja valitsus peab ise need kulutused üle võtma,» juhtis Ratso tähelepanu, et järgmiseks aastaks on eraldatud miljon ning 1998. aastaks vaid 0,5 miljonit krooni.

Ratso nentis, et kuigi Eesti väikese riigina peab arvestama oma võimalustega, peaksid tutvustamis- ja reklaamikulud olema kolm-neli korda suuremad. «Me peame küll valima, kus tutvustada, aga siiski ei piisa tutvustamisest ainult potentsiaalsetele investoritele. Erinevalt näiteks Austriast tuleb Eestit tutvustada ka kui riiki,» lisas Ratso.

Hotelli Olümpia juhi Tarmo Sumbergi sõnul loobub riik vabatahtlikult võimalusest teenida ameeriklaste ja eurooplaste pealt: «Näiteks pessimistlikuma prognoosi järgi kasvab aastani 2000 Eestit külastajate arv 3--5% aastas. See protsent võiks olla tunduvalt suurem, sest kasv tuleb põhiliselt soomlaste, lätlaste ja leedukate arvelt, mitte aga eurooplaste ja ameerikaste arvelt.» Sumberg lisas, et Eesti ei peaks ootama, kuni naabrid on positsioonid haaranud, vaid võtma eeskuju näiteks Iirimaast, mis Euroopa väikese ääremaana endale reklaamikuludega osavalt tulusid teenib.