Maksuametnikud ei avastanud Moe piiritusetehase raamatupidamisest tehase juhatuse liikme jurist Enno Harmipaigu kinnitusel olulisi vigu.

Siiski jõudis 2. juulil Moe piiritusetehasesse ettekirjutus, millega kohustati tasuma täiendavalt käibe- ja aktsiisimaksu koos viivistega 4,14 miljonit krooni.

Ettekirjutuses viidati tolliameti 23. mai kirjale, milles on juttu 28 000 liitrist piiritusest, mis tänavu märtsis Belgiasse jõudes veeks osutus.

Piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov ütles, et piiritust eksporditi mullu novembris Lätti, kust see aga Ikla tollipunkti kaudu tagasi saadeti. Toll hoidis piiritust neli kuud enda käes.

Tänavu märtsis otsustas ostja piirituse Belgiasse saata, kus selgus, et piirituse asemel oli vesi, ehkki konteineril olid Eesti tolli pandud tõkendid. «Kummaline, et seni pole suudetud teha veeproovi, et selgust saada, kas vesi sattus piirituse asemele Lätis, tollis, laevas või hoopis Belgias,» sõnas Antropov.

Antropov väitis, et tehases ei saanud vesi piirituse asemele sattuda, sest konteiner pitseeriti kinni tolliametniku juuresolekul pärast vajalikku kontrolli.

Moe piiritusetehase nõukogu esimees Urmas Arumäe sõnul näitab alkoholiaktsiisi seaduse parandus, millega pandi piirituse eksportijale kohustus tõendada, et eksporditud kaup ikka sihtpaika on jõudnud, riigi jõuetust võidelda salaalkoholiga.

Arvo Antropov ütles, et just tänu piirituse ekspordile Kasahstani, Ukrainasse ja mujale on õnnestunud Moe piiritusetehasel erinevalt Rakvere tehasest ellu jääda.

«Riiki, kes piirituse ekspordi puhul jääb ilma nii käibe- kui aktsiisimaksust, ei pruugi ju meie toodangu eksport huvitada,» tõdes tehase nõukogu liige Aivar Ojavere. «Moel annab see aga tööd sadadele inimestele, samuti talunikele, kellelt me vilja ostame. Pealegi on kohalik infrastruktuur, kaasa arvatud soojamajandus, tehasega väga tihedalt seotud.»