13. august 1996
Jaga lugu:

Teatri ehitustööd venivad

Ministeeriumi eraldatud rahast on planeeritud miljon krooni väikese saali ehitamiseks, 600 000 krooni suure maja remontimiseks ning 150 000 krooni soetusteks.

Ehitustööde tärminit ei osanud majandusdirektor ütelda, kuna väga palju sõltub rahastajatest. «Kui me saaksime tänase päeva seisuga kümme miljonit krooni, siis oskaksin anda ka tööde lõpetamise kindla tähtpäeva,» ütles Uldrich.

Kultuuriministeeriumi riigivarade büroo juhataja Andres Nõlve optimistlikul hinnangul kulub ehitustöödeks kaks aastat.

Uldrichi arvates ei hakka ükski teater kunagi suutma ennast ise üles ehitada, sest ehitustööd muutuvad aina kallimaks. Varasema usutluse põhjal tunnistavad ka teised teatrijuhid, et teatrid kannatavad alafinantseerimise all.

Ehituse peatöövõtja Rakvere Restauraator leiti võistupakkumise teel juba 1993. aasta kevadel, kui algasid Rakvere teatri remonttööd. Esimese etapi rahastajad olid nii kultuuriministeerium kui ka suuremad kohalikud firmad. Lääne-Viru maavalitsus korraldas tuluõhtu, millest saadud raha läks samuti teatrile.

«Praeguseks ei ole sponsorlus enam kuigi moodne,» tunnistab Uldrich. «Vabariik on noor ja rahagi napib».

Kultuuriministeeriumi riigivarade büroo juhataja Andres Nõlve sõnas teiste teatrite olukorra kohta, et väga palju oleneb erinevate huvigruppide jõuvahekorrast ühiskonnas, st igal huvigrupil on oma lemmikobjekt, milleks raha taotletakse.

«Paljusid teatreid remonditakse nn elushoidmise meetodil -- kokku kukkuda ei lasta, aga suurte remonttööde jaoks ka raha anda ei ole,» lausus Nõlve.

Jaga lugu:
Hetkel kuum