Väärtpaberituru arendamine on probleemiks kõikjal

Eesti väärtpaberiturg on käivitunud võrreldes teiste Balti riikidega suhteliselt edukalt. Kuid samal ajal ei saa me unustada, kui väheste firmade aktsiatega esialgu kaubeldakse ning et suur osa elanikkonnast ei tea aktsiaturu võimalustest veel midagi.

Nagu elu näitab, on samasugused probleemid ka paljudes Lääne-Euroopa riikides. Selleks, et tõhustada propagandat, laiendada erainvestorite osatähtsust ning tuua uusi ettevõtteid väärtpaberiturule, tegutsevad mitmetes riikides väärtpaberituru arendamise organisatsioonid. Üheksa nendest: Soome, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Rootsi, Austria, Shveits ja Eesti on koondunud Euroopa väärtpaberiturgude arendamise assotsiatsiooni (EVAA).

Selle aasta 31. mail Tallinnas ja 1. juunil Stockholmis toimunud kohtumistel formuleeriti 12 EVAA teesi «Kuidas mobiliseerida ja stimuleerida eraaktsiaomandit». Iga teesi taga on EVAA liikmesriikide kogemused ja töömeetodid, kuidas neid rakendada.

Euroopa piirangute ja riikliku toetuse poliitika järgi on teil võimalus kehtestada otsene enesefinantseerimine, soodustades ja mobiliseerides aktsiatesse investeerimist eraisikute poolt.

Kui te soovite kindlustada pensioni pikaajalist finantseerimist, parandada oma firmade konkurentsivõimet, mis mitte ainult ei loo uusi töökohti, vaid tugevdab riigi võimalust suurendada rahva varandust, siis te peaksite võtma riski ja mobiliseerima laiaulatuslikku väärtpaberibörsi tugeva erainvestorite baasiga.

Selleks, et vastata Maastrichti kriteeriumitele, on vaja kindlaid ja laiaulatuslikke aktsiaturge tugeva aktsionäride baasiga, mis annab finantsressursse pikaajalisteks, tulusateks investeeringuteks -- investeeringuteks, mis on vajalikud pidevaks majandusarenguks.

Interneti ja teiste laiaulatuslike infovõrkude kasutamine võib olla tulus nii investoritele kui ka aktsiaid emiteerinud ettevõtetele.