27. august 1996
Jaga lugu:

Eesti paistab silma kõrge inflatsiooniga

Eesti 1996. aasta riigieelarve kokkupanemisel arvestati 22,4protsendise tarbijahinnaindeksi (THI) kasvuga. Äripäeva eelmise aasta jõulunumbris prognoosisid eksperdid THI aastaseks juurdekasvuks 20--30%, keskeltläbi seega 25%. Seniste THI kasvunumbrite järgi otsustades on 25protsendine prognoos võrdlemisi realistlik. Esimesel poolaastal kasvas THI 12,0%, mis samasuguse teise poolaasta korral annab kokku 25,5%.

Võrreldes Läti, Leedu ja Venemaaga ei ole Eestil THI osas millegagi kiidelda. Läti on olnud traditsiooniliselt madalama tarbijahinnaindeksiga riik, Leedus on kord kõrgem, kord madalam THI juurdekasv võrreldes Eestiga. Sel aastal on nii, et Leedul on paremad näitajad kui Eestil. Võrdluseks: esimese viie kuu THI juurdekasv oli Eestis 11,24, Lätis 7,91 ja Leedus 9,84 protsenti.

Suure üllatuse on valmistanud Venemaa, kus veel eelmisel aastal valitses 131protsendiline inflatsioonimäär, ent sel aastal on numbrid peaaegu suurusjärgu võrra väiksemad. Otsustage ise: jaanuar 4,1, veebruar 2,8, märts 2,8, aprill 2,2, mai 1,6, juuli 0,7 protsenti, juuni andmed puuduvad. Võrreldava viie kuu kasvunumbriks kujuneb kõigest 14,23%. Teatud määral kahandab Venemaa eeskujulikke inflatsiooninumbreid teadmine, et Venemaal on varjatud sektori -- näiteks kommunaalmajandus -- hinnad ikka veel madalal fikseeritud tasemel ja hinnatõus selles sektoris võib seista alles ees. Eestis on just varjatud sektori hinnatõus andnud peamise panuse THI kasvu.

Optimism tarbijahindade languseks Eestis ei tohiks siiski mitte täielikult kadunud olla. Tootjahinnaindeks, mis teoreetiliselt käib ühe tootmistsükli võrra THIst ees, näitab päris kena tendentsi allapoole. Kahel kuul, aprillis ja mais, oli tootjahinnaindeksi juurdekasv isegi negatiivne 0,1%, st tootjahinnad langesid 0,1 protsendi võrra. Esimese poolaasta tootjahindade juurdekasv oli summaarselt 6,4%, seega poole väiksem kui THI juurdekasv. Kui tootjahindade languse ajal valmistatud kaup jõuab poodi, siis jääb lootus, et ehk langeb tarbijahindki. Või kui just ei lange, siis vähemalt eriti ei tõuse.

Ametlikult registreeritud töötute arv on Eestis olnud kuust kuusse stabiilne, kõikudes veidi all- või ülalpool kaht protsenti. Viimased andmed juulis näitasid töötute protsendiks 2,1. Lätis ja Leedus on tööpuudus olnud pidevalt kõrgem, 6--8 protsendi piirimail. Näiteks juulis oli tööpuudus Lätis 7,1% ja Leedus 6,8%.

Venemaa edastatud tööpuuduse number oli juulis 9,2%, kuid ametlikult registreeritud töötuid oli 3,4 protsenti. Kui Eestis lugeda töötuteks ka tööotsijad, võib kahest protsendist saada vabalt kuus-seitse. Üks või teine protsent kujuneb sõltuvalt inimese töötuks lugemise rangusest, ent õigem oleks jääda ametlikult registreeritud töötute juurde.

Viimased võrreldavad andmed keskmise palga kohta pärinevad maist. Nende järgi oli keskmine brutopalk Eestis 2865 krooni, Lätis 197,94 USD, Leedus 162,41 USD ja Venemaal 148 USD. Kui teisendada dollarid kroonideks mai lõpu kursiga 12,28, näevad naabrite rahakotid välja nii: Läti 2431, Leedu 1994 ja Venemaa 1817 krooni. Keskmise palga pärast pole Eestil pilku vaja maha lüüa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum