Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadam erastatakse kontsessioonilepinguga

    Intervjuu erastamisagentuuri peaspetsialisti Avo Annusega

    Kõige lähemal erastamisele on Eesti Raudtee, mille puhul on kõik asjad enam-vähem selged. Me ei näe Eesti Raudtee erastamisel suuri probleeme ja ettevõttesse võiks hakata investoreid otsima.
    Kõige suuremad on probleemid Eesti Energiaga, millega koos valmistatakse erastamiseks ette ka Eesti Põlevkivi. Sisuliselt oleme restruktureerimise staadiumis ja erastamisest ei saa Eesti Energia puhul veel rääkida. Kaarte segab ka elektrienergia tootmise ümber toimuv. Valitsus peab läbirääkimisi olukorras, kus kogu Eesti Energia arengukava ja erastamiskontseptsioon pole veel valmis. Ma pean seda halvaks tendentsiks, sest ka tühisena tunduvad otsused võivad hiljem piirata meie võimalusi.
    Ametlikult ei ole. Ametlikult käib koostöölepingu koostamine. Erastamisagentuur asjade seisu väga hästi ei tea, sest meie neid läbirääkimisi ei vahenda. Läbirääkimistest teame praktiliselt sama palju kui ajakirjandus.
    Ma ei ütleks, et Tallinna Sadamat on erastatud. Seal on osa operaatortegevust antud erakätesse, aga sadama kui infrastruktuuri üksuse erastamine seisab alles ees. Tallinna Sadama erastamiskontseptsioon on valminud ja valitsus on sellega põhimõtteliselt nõustunud. Edasine areng sõltub erastamisagentuuri ning teede- ja sideministeeriumi koostööst. Eriarvamused on selles, millisele tasandile peab jääma riigi reguleeriv roll.
    Praeguse erastamiskava järgi jääb infrastruktuur (kaid ja nende alune maa) riigile ja see antakse pikaajalise kontsessioonilepinguga ühele firmale, kes võib neid edasi rentida operaatoritele. Tallinna Sadama ja ka Eesti Raudtee erastamist takistab puudulik seadusandlus. Infrastruktuuri juurde kuuluvat maad ja kommunikatsioone ei saa anda lõplikult erakätesse enne, kui pole paigas seadusandlus.
    Kontsessioon on ilmselt üks lüli praeguse situatsiooni ja erastamise vahel. See annab ostjale majanduslikud hoovad ja jätab riigile mingisuguse taganemise võimalike ebasoovitavate stsenaariumide puhul. Kõigis erastamiskavades on sees, et kuni seadusandliku regulatsiooni täpsustamiseni ja väljaarendamiseni peab riik füüsilise enamuse kaudu säilitama kontrolli infrastruktuuri üle. Seda asendab ärilises mõttes kontsessioonileping, mis võimaldab seda omavatel firmadel võtta laenu ja teha pikaajalisi finantstehinguid.
    Ei ole. Ühisfirma hõlmab ainult raudtee remonti ja taastustöid ning Eesti pool osaleb seal suhteliselt väikese kapitali ja varaga. Ilmselt jääb Eesti poolele 49 protsenti aktsiatest.
    Sakslased oleksid Eestisse investeerinud ka siis, kui Eesti pool poleks ühisfirmas osalenud. Eesti Raudtee kulutab aastas raudtee hooldus- ja remonditöödeks umbes 160 miljonit krooni. Asutamislepingus kohustub Eesti Raudtee kuue aasta jooksul pool oma remondimahust tellima ühisfirmalt. Sakslased garanteerisid investeeringuid 170 miljoni krooni ulatuses.
    Erastamisagentuur müüb rahvusvahelisel enampakkumisel, ja teatavasti kapitalil rahvust ei ole. Selge on aga see, et infrastruktuuri erastamisel hakatakse varasemast rohkem kontrollima kapitali päritolu ja seaduslikkust.
    Kas Vene kapitalile peaks tegema mingeid eelistusi või piiranguid, selliseid diskussioone pole olnud.
    Tehniliselt ei sega erastamist mitte miski. Eesti Telekomi erastamine on ainus võimalus, mis jätab Eesti riigile vabaduse partnerite valimisel. Teine alternatiiv on erastada eraldi riigile kuuluvad aktsiad ASis Eesti Telefon ja ASis Eesti Mobiiltelefon. Mõlema aktsiaseltsi strateegilisele investorile on aga asutamislepingus antud aktsiate ostueesõigus, seega on tulemus ette määratud. Eesti Telekomi erastamine tervikuna võimaldab riigil tuua mängu uusi jõude ja saada ka rohkem raha. Praegused välisinvestorid Eesti Telefonis ja Eesti Mobiiltelefonis on huvitatud ainult oma osaluse tõstmisest 49 protsendilt 51 protsendile. Kui nad peavad aga kontrolli saavutamiseks ostma Eesti Telekomi kui valdusfirma aktsiaid, siis peavad nad ka rohkem raha mängu panema ja see ongi Eesti Telekomi erastamiskontseptsiooni nurgakivi.
    Teine põhjus on selles, et Eesti Telekom tervikuna on piisavalt suur, et minna välja rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele. See tähendab, et tehakse väga autoriteetsed audiitorkontrollid, firma väärtus määratakse rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide poolt ja kogu tehing muutub avalikuks ning ametnike tasandil pole enam võimalik midagi kuskil tagahoovis kokku leppida.
    Meie hinnangul raha lausa trügib uksest sisse. Ilma et oleksime erastamist välja kuulutanud, käib meie juures väga palju huvilisi ja väga konkreetsete ettepanekutega. Kui välja arvata endised idabloki maad, siis võib öelda, et huvi on tuntud pea kõigist Euroopa riikidest, samuti Põhja-Ameerikast. Peale erainvestorite on huvi tundnud maailmapank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank ning teised, kõik võimalikud suured finantskonsortsiumid. Eesti riigil peab nüüd jätkuma ainult tarkust, et valida õiged investorid.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.