Üheksa mehe miljonitehingud

Hansapanka on nimetatud Baltimaade suurimaks rahaveskiks. Eesti miljonäridele ei meeldi oma rahast kõneleda. Sellepärast on kirjutises esitatud väiteid õnnestunud kontrollida ainult ettevõtteregistri ja Hansapanga aastaaruannete abil.

Uue panga loomiseks koondusid üheksa Hansapanga asutajat 1991. aastal ASi Rebaco ümber. Panga asutajate hulgas oli veel teisi kõnealustele meestele kuulunud firmasid. Näiteks ASi MGX juhatuse esimees oli Hannes Tamjärv, ASi Delis ja ASi Beiel juhatuse esimeheks oli märgitud advokaat Tiit Vajak, ASi BCD juhatuse esimees oli Andres Saame. Neist vaid BCD eksisteerib tänagi Hansapanga aktsionäride nimistus. Kõnealustele firmadele kuulus 1993. aastal, kui Hansapanga aktsiakapital oli alles 13,6 miljonit krooni, 87,3 protsenti panga aktsiatest.

Hansapanga 1994. aasta aruandes aktsiaseltsid Rebaco, MGX, Delis ja Beiel enam aktsionäride hulka ei kuulunud. Kõik nimetatud neli firmat likvideeriti 12. detsembril 1994.

Viimase väite toetuseks räägib ka asjaolu, et kui Andres Saame, hotellipidaja Toomas Sildmäe ja kindlustusspetsialist Tõnu Laak välja arvata, peaksid ülejäänute võimalused oma osaluse suurendamiseks Hansapanga aktsiakapitalis pärinema sellest samast pangast.

Kui ainult pangatööle pühendunud Rain Lõhmus ja Jüri Mõis suutsid aktsiakapitali laiendamisega kaasa minna ja aktsiaseltside Abeta ja JMB Investeeringud osalust pangas kolmekordistada, siis ilmselt suutsid ka ülejäänud mehed seda teha.

Ajakirjanduses on vihjatud, et Hansapanga aktsionäride seas oleva Bank of Bermuda klientideks on needsamad üheksa meest. See võib nii olla, kuid ei pruugi nii olla. On ka võimalik, et need üheksa meest on oma aktsiaid pidevalt maha müünud ja raha mujale investeerinud.

Viimased märgid viitavad sellele, et lähema aasta-kahe jooksul lõpetavad oma tegevuse ka enamik üheksa mehe järelejäänud firmadest. Alles jäävad vaid mõned, et avalikult näidata kuuluvust Hansapanga aktsionäride ringi.

Panga üheksale asutajaliikmele kuuluvate firmade osakaal Hansapanga aktsiakapitalis on hakanud vähenema. Avalikkusele eksponeeritava osaluse hulka jäävad ilmselt üheksale mehele personaalselt kuuluvad aktsiad. Ainult Rein Kaarepere, Andres Saame ja Olari Taal pole aktsionäride nimekirjas eraisikutena.

Hea võimalus teenida oma aktsiatega lisa, mida aktsionärid näiliselt küll kasutada ei saa, on eelmisel aastal loodud AS Flotten, mille kõik aktsiad kuulusid algselt Hansapangale. Tänaseks on lisaks Hansapangale Flotteni omanikud ka Hoiupank, Tallinna Pank ja Forekspank.

Kui veel tänavu juunis ei kuulunud Flotten Hansapanga suuraktsionäride hulka, siis kuu aega hiljem oli tema käes juba üle 10 protsendi Hansapanga aktsiatest. ASi Flotten kasutatakse repotehinguteks.

Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv kommenteeris eile artiklis esitatud väiteid järgnevalt: «On igati tervitatav, et vähemalt kord aastas tuntakse elavat huvi Hansapanga aktsionäride vastu. On selge, et Hansapank on kogu aeg aktsionäride poolest üks kõige avalikum pank Eestis olnud. Kuid samas on minu arusaam heast äritavast selline, et aktsionärid ise end ja oma investeeringuid ei eksponeeri. Selles mõttes lähevad äritavad ja ajakirjaniku soovid tihtipeale lahku.»

Küsimusele, kuidas miljonit teenida, on Tamjärv varem vastanud järgmiselt: «Tuleb varuda kannatust ja hakata end rahulikult üles töötama. Kui sa oled piisavalt korralik, tark ja kannatlik, siis ühel hetkel avastadki, et miljon on ammu koos. Ja see pole õnneks mingiks eriliseks eesmärgiks ega saavutuse tähiseks olnud.»

Hansapanga üheksa asutajaliiget on miljoni teenimisega igati korralikult toime tulnud. Kolm kuud tagasi oli Hansapanga aktsiakapital 191,2 miljonit krooni, millele võib tingimisi lisada aazhio enam kui 100 miljonit krooni. See on võrdselt kõigi aktsionäride käsutuses.

Ka kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi kuulub Hansapanga aktsiatest umbes 40 protsenti ühek-sale asutajaliikmele.