Üheksa mehe miljonitehingud

Hansapanka on nimetatud Baltimaade suurimaks rahaveskiks. Eesti miljonäridele ei meeldi oma rahast kõneleda. Sellepärast on kirjutises esitatud väiteid õnnestunud kontrollida ainult ettevõtteregistri ja Hansapanga aastaaruannete abil.

Uue panga loomiseks koondusid üheksa Hansapanga asutajat 1991. aastal ASi Rebaco ümber. Panga asutajate hulgas oli veel teisi kõnealustele meestele kuulunud firmasid. Näiteks ASi MGX juhatuse esimees oli Hannes Tamjärv, ASi Delis ja ASi Beiel juhatuse esimeheks oli märgitud advokaat Tiit Vajak, ASi BCD juhatuse esimees oli Andres Saame. Neist vaid BCD eksisteerib tänagi Hansapanga aktsionäride nimistus. Kõnealustele firmadele kuulus 1993. aastal, kui Hansapanga aktsiakapital oli alles 13,6 miljonit krooni, 87,3 protsenti panga aktsiatest.

Hansapanga 1994. aasta aruandes aktsiaseltsid Rebaco, MGX, Delis ja Beiel enam aktsionäride hulka ei kuulunud. Kõik nimetatud neli firmat likvideeriti 12. detsembril 1994.

Usaldusväärsetel andmetel kuulus Hansapanga asutajaliikmetele 1995. aasta alguseks ligi 60 protsenti panga aktsiakapitalist, mis selleks ajaks oli kasvanud 59,4 miljoni kroonini. Üheksa meest olid oma firmade panga aktsiakapitali paigutatud raha aasta jooksul kolmekordistanud.

Raha saadi Hansapanga fondiemissioonist, kasumi arvel suurendati kõigi aktsionäride panust aktsiakapitali.

Hansapanga 1994. aasta aruandes on panga aktsionäride hulgas omanike uued aktsiaseltsid, mille kõigi asutamise kuupäev on millegipärast 30. august 1994. Ühtekokku moodustasid Hansapanga üheksa omanikku 19 uut aktsiaseltsi, mille kõigi tegevusalaks on märgitud konsultatsioonid ärijuhtimise alal. Nimetatud aktsiaseltside 1994. aasta bilansid näitavad veelkord, et üheksa mehe käes oli kõnealuse aasta lõpul ligi 35 miljoni krooni ulatuses Hansapanga aktsiaid.

Võib eeldada, et likvideeritud nelja aktsiaseltsi asemel üheksateistkümne uue firma asutamine oli vajalik kapitali hajutamiseks. Ilmselt anti igale omanikule võimalus ise otsustada, kui palju ta edaspidi panga aktsiatesse investeerib.

Mingil põhjusel jäi uute firmade omanikeringist välja Rein Kaarepere, kes on küll märgitud Andres Saamele kuuluva ASi Krenno direktoriks. Pole välistatud, et Krenno kuulub tegelikult Kaareperele.

Hansapanga 1995. aasta aruandes on väidetud, et 31. detsembril 1995 omasid Hansapanga juhatuse liikmed nii isiklikult kui läbi neile kuuluvate firmade umbes 20 protsenti emiteeritud aktsiatest. Juhatusse kuulub aga ainult kolm üheksast panga asutajaliikmest.

Tasub võrrelda nii panga 1994. kui 1995. aasta aruandes märgitud aktsiate jaotumist. Aktsiaseltsid Sencel, Abeta, JMB Investeeringud, OTB Konsultatsioonid ja teised asutajaliikmetele kuuluvad firmad on suutnud ühe aastaga neile kuuluvate Hansapanga aktsiate kogust peaaegu kolmekordistada. See sai ilmselt taas võimalikuks tänu täiendavale fondiemissioonile.

Samas tuleb tähele panna, et kuigi panga aktsionäride nime avaldamise eelduseks on endiselt vähemalt kahe protsendi aktsiate omamine, on 1995. aasta aruandes toodud aktsionäride nimekiri märgatavalt lühenenud. Kui eeldada, et 1994. aasta lõpus kuulus üheksale mehele 35 miljoni krooni eest ligi 60 protsenti Hansapanga aktsiaid ja aktsia tootlikkus oli 1995. aastal taas ligi 300 protsenti, siis oleks pidanud üheksale mehele aasta lõpuks kuuluma umbes 105 miljoni krooni eest aktsiaid ehk 55 protsenti aktsiakapitalist.

Viimase väite toetuseks räägib ka asjaolu, et kui Andres Saame, hotellipidaja Toomas Sildmäe ja kindlustusspetsialist Tõnu Laak välja arvata, peaksid ülejäänute võimalused oma osaluse suurendamiseks Hansapanga aktsiakapitalis pärinema sellest samast pangast.

Kui ainult pangatööle pühendunud Rain Lõhmus ja Jüri Mõis suutsid aktsiakapitali laiendamisega kaasa minna ja aktsiaseltside Abeta ja JMB Investeeringud osalust pangas kolmekordistada, siis ilmselt suutsid ka ülejäänud mehed seda teha.

Ajakirjanduses on vihjatud, et Hansapanga aktsionäride seas oleva Bank of Bermuda klientideks on needsamad üheksa meest. See võib nii olla, kuid ei pruugi nii olla. On ka võimalik, et need üheksa meest on oma aktsiaid pidevalt maha müünud ja raha mujale investeerinud.

Viimased märgid viitavad sellele, et lähema aasta-kahe jooksul lõpetavad oma tegevuse ka enamik üheksa mehe järelejäänud firmadest. Alles jäävad vaid mõned, et avalikult näidata kuuluvust Hansapanga aktsionäride ringi.

Panga üheksale asutajaliikmele kuuluvate firmade osakaal Hansapanga aktsiakapitalis on hakanud vähenema. Avalikkusele eksponeeritava osaluse hulka jäävad ilmselt üheksale mehele personaalselt kuuluvad aktsiad. Ainult Rein Kaarepere, Andres Saame ja Olari Taal pole aktsionäride nimekirjas eraisikutena.

Hea võimalus teenida oma aktsiatega lisa, mida aktsionärid näiliselt küll kasutada ei saa, on eelmisel aastal loodud AS Flotten, mille kõik aktsiad kuulusid algselt Hansapangale. Tänaseks on lisaks Hansapangale Flotteni omanikud ka Hoiupank, Tallinna Pank ja Forekspank.

Kui veel tänavu juunis ei kuulunud Flotten Hansapanga suuraktsionäride hulka, siis kuu aega hiljem oli tema käes juba üle 10 protsendi Hansapanga aktsiatest. ASi Flotten kasutatakse repotehinguteks.

Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv kommenteeris eile artiklis esitatud väiteid järgnevalt: «On igati tervitatav, et vähemalt kord aastas tuntakse elavat huvi Hansapanga aktsionäride vastu. On selge, et Hansapank on kogu aeg aktsionäride poolest üks kõige avalikum pank Eestis olnud. Kuid samas on minu arusaam heast äritavast selline, et aktsionärid ise end ja oma investeeringuid ei eksponeeri. Selles mõttes lähevad äritavad ja ajakirjaniku soovid tihtipeale lahku.»

Küsimusele, kuidas miljonit teenida, on Tamjärv varem vastanud järgmiselt: «Tuleb varuda kannatust ja hakata end rahulikult üles töötama. Kui sa oled piisavalt korralik, tark ja kannatlik, siis ühel hetkel avastadki, et miljon on ammu koos. Ja see pole õnneks mingiks eriliseks eesmärgiks ega saavutuse tähiseks olnud.»

Hansapanga üheksa asutajaliiget on miljoni teenimisega igati korralikult toime tulnud. Kolm kuud tagasi oli Hansapanga aktsiakapital 191,2 miljonit krooni, millele võib tingimisi lisada aazhio enam kui 100 miljonit krooni. See on võrdselt kõigi aktsionäride käsutuses.

Ka kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi kuulub Hansapanga aktsiatest umbes 40 protsenti ühek-sale asutajaliikmele.