Ettevõtjad pole rahul valitsuse Vene-poliitikaga

Neljapäeval kuulas Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatus välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi seisukohti ja arvamusi majandusprobleemidest ning nende lahendamise võimalustest suhetes Venemaaga.

Väga keeruliseks teeb kahe riigi vahelistes suhetes leiduvate probleemide lahendamise see, et Eesti mitmesuguste ametkondade vahel esineb palju koordineerimatust ja seisukohtade lahknevust, rääkis kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

ASi Norma nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul on kaheldav, kas Eesti valitsusel on üldse olemas mingi Venemaa-poliitika. «Vähemasti ei ole sellest märku antud -- suhted on äärmiselt komplitseeritud,» lisas Käo.

Toomas Lumani sõnul on Vene turg praegu kujunemisjärgus ning praegu oleks veel võimalik kaotatud aega tasa teha.

«Täna on siiski Eesti ja Läti ainsad topelttollidega riigid,» selgitas Luman. «Ma arvan, et paari aasta pärast on Vene turg jaotatud ja siis on hilja sinna trügida.»

«Venemaa on muidugi äärmiselt agressiivse poliitikaga ja iga järeleandmine Eesti poolt toob kindlasti kaasa Venemaa-poolse uue nõude esitamise, kuid annaks ära teha ikkagi väga palju konkreetseid samme,» rääkis Jüri Käo. «Ametnike visioon on selline, et kõik jääb sellepärast lahendamata, et me ei suuda Venemaaga lahendada oma piiriprobleemi,» selgitas Luman.

«Ettevõtjate arvamus on aga, et võib-olla tuleks meil kõigepealt lahendada näiteks Vene ettevõtjatele Eesti viisa saamise küsimus -- et see ei oleks nii keeruline ja isegi pisut alandav protseduur Moskva ja Peterburi konsulaadis.»

«Kindlasti võtavad Eesti ettevõtjad ette konkreetseid samme, et juba Venemaa ettevõtteid ühendavate organisatsioonide kaudu mõjutada Venemaa valitsust ja poliitikuid,» lausus Käo.

«Kui me need inimesed ise endast eemale tõukame, siis on vähe lootust, et nad hakkaksid meie huvides Vene valitsuses lobby-tööd tegema,» lisas Luman. «Ilmselt pole meil põhjust tipptasandil poliitilistes suhetes kiiret läbimurret oodata.»